EST | ENG  
›› Avaleht ›› Aastaraamatud ›› Aastaraamat 2013

Aastaraamat 2013

AASTARAAMAT 2013

Austatud lugeja

Hea meel on esitleda Konkurentsiameti järjekordset aastaraamatut. Jagan seisukohta, et tugev majandus ja elanike heaolu on meie riigi üks olulisi alustalasid. Konkurentsiameti ülesandeks on jätkuvalt meenutada, et vaba konkurents on majanduses üheks peamiseks edasiviivaks jõuks. Vaba konkurents ei pruugi sõltuda sellest, kas valitsus on pigem parempoolse, tsentristliku või sotsiaalse suunitlusega. Sotsiaalsus ei tähenda vaba konkurentsi piiramist, ettevõtluse takistamist ega administratiivsete monopolide loomist. Vastupidi, heast majanduskeskkonnast on sotsiaalsel riigil vaid võita ning selle asemel, et ettevõtete edukust piirata, võib edukamat majandust pigem protsendi jagu enam maksustada ja siis täiendavad vahendid sotsiaalsuse tugevdamiseks suunata.

Eelmise ning käesoleva aasta tegemiste valguses võib öelda, et ameti roll erinevate majandussektorite analüüsimisel ning soovituste andmisel konkurentsiolukorra parandamiseks on muutumas aina olulisemaks. Energeetikasektor on alati olnud meie fookuses, sest sektoril on monopoolsuse kuvand ning see moodustab küllaltki suure osa tarbija kulutustest. Põlevkivi kohta armastatakse öelda, et see on nii meie õnn kui õnnetus. Õnn, sest tänu sellele on tagatud meie energeetiline sõltumatus; õnnetus, sest paratamatult kaasneb põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega keskkonnaalane mõju. Seoses vaba elektrituruga ning Eesti-Soome elektriühenduste valmimisega oleme eelmise aasta lõpust integreeritud põhjamaade elektrituruga ning ka põlevkivienergeetika peab teiste energiaressurssidega võrdsetel alustel konkureerima. Samas ei ole meie põlevkivisektori majanduslik korraldus sellega kaasas käinud. Põlevkivi on suur väljakutse meie majandusele ning selle sektori õigel korraldamisel on suured võimalused majandusliku edu saavutamiseks. Ilmselt ei ole laialt teada fakt, et enamus maailma vedelkütuse ressurssidest ei ole mitte nafta kujul vaid just erinevates tahkekütuse liikides nagu õliliivad, põlevkivi, jm. Kindlasti ei pürgi Eesti juhtivate naftariikide hulka, kuid oma panuse valdkonna arendamisele saaksime kindlasti anda. Kui seniajani on peamine põlevkivi kasutusvaldkond olnud elektri tootmine, siis avatud elektrituru tingimustes ja kõrge nafta hinna juures on majanduslik suund üha enam õli tootmisel. Ka põlevkiviressursi jagamine ja suunamine peab sellega kaasas käima. Ressurss peab minema sinna, kus see annab enim kasu ning tagab selle töötlemisel kõrgeima efektiivsuse.

Eelmise aasta oluliseks sündmuseks saab lugeda ka Riigikohtu otsust apteekide asutamispiirangute kohta. Konkurentsiamet ja õiguskantsler on aastaid selle olulise küsimusega tegelenud. Mõistagi on maapiirkondades vaja tagada elanikele kõik vajalikud teenused meditsiinist kuni ühistranspordini. Samas ei ole seda õige teha konkurentsi piiramisega. Teatavasti moodustab suure osa retseptiravimite hinnast riigipoolne toetus Haigekassa kaudu. Kui eemaldada konkurentsi takistused ning kujundada efektiivsem ravimiturg, siis on võimalik kogu selle sektori kulusid kokku hoida ning vabanevate ressursside arvel võiks maa-apteeke vajadusel toetada. Võib olla täiesti kindel, et see kujuneks kokkuvõttes hulga efektiivsemaks kui konkurentsipiirangute rakendamine.

Olulised arutelud on käimas kaugküttevaldkonnas. Eestis on kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada piirkond, kus ainsaks lubatud kütteliigiks on kaugküte. Kaugküttesektor on jätkuvalt ülereguleeritud ning liiga tugevate administratiivsete piirangutega. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on koostanud seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on rakendada selles sektoris rohkem vabaturu korraldust. On selge, et kõik 200 kaugkütte ettevõtet ei saa olla efektiivsed ning just väiksemate osas võiks kaaluda vaba konkurentsi rakendamist.

Heade koostöösoovidega



Märt Ots
Peadirektor