EST | ENG  
›› Avaleht ›› Aastaraamatud ›› Aastaraamat 2012

Aastaraamat 2012

AASTARAAMAT 2008 Aastaraamat 2012


Austatud lugeja

Konkurentsiameti tegevusvaldkond on lai ning hõlmab kõiki erinevaid majandusharusid. Kui Euroopa Liit ulatub Lissabonist Tallinnani, siis meie tegevust võiks kirjeldada väljendiga „sünnist surmani“. Majanduse osa on ju nii tervishoid kui matuseteenus. 2012. aasta olulistest sündmustest jääb eelkõige meelde energeetika valdkond, mis saab suurt tähelepanu nii avalikkuse kui valitsuse poolt. Miks see valdkond nii oluline on? Lisaks elektrile ja küttele on ju eluks vajalik näiteks toit, joogivesi jm. Peamiseks põhjuseks on see, et me elame kalli energia ajastul. Kui veel 15 aastat tagasi maksis naftabarrel 10-15 dollarit, siis täna tuleb selle hind ligi 100 dollarit. Sarnaseks näitajaks on ka elektri börsihind, mis näiteks Soome elektribörsi algusajal - 2000. aastate alguses oli 15 € /MWh kohta, kuid täna on 40-50 euro tasemel.

Kui hinnad mingis valdkonnas nõnda kiirelt kasvavad, siis pälvib see suurt tähelepanu ning sammud lahenduste leidmiseks ja sektori arenguks on täiesti loogilised. Vastupidiseks näiteks on sideteenuste hinnad, mis on aastast aastasse langenud. Kui hinnad langevad, siis on ka üldsuse huvi teema vastu leigem. Ja see on täiesti loogiline, et pole vajagi muret tunda, kui lihtsa mobiiltelefoni saab kätte paarikümne euroga, mõne euro eest saab kuu aja jooksul piiramatult riigisiseselt lobiseda ning ka mobiilse interneti piiramatu kasutuse kuu tasu ei maksa palju rohkem. Paagitäie bensiini eest saab terve aasta mobiilset internetti kasutada ja piiramatult lobiseda – on selge, mille pärast tarbija rohkem muretseb.

Põhjuseid või süüdlasi otsida on muidugi mõttetu. Jätkuvad vaidlused, kas nafta kõrge hinna põhjustajaks on finantsturgude spekulatiivsus või on tegemist tõsise märgiga, et ressursid hakkavad otsa lõppema ning kõrge hind peegeldab tegelikku pakkumise-nõudluse suhet. Küll aga võib väita, et sidesektori nii kiire areng saab toimuda vaid vaba konkurentsi viljastavates tingimustes. On ju vaba konkurents see, mis paneb nii inimmõtte liikuma kui ka tehnika arenema. Ja sides on see just parimal viisil toimunud. Juba üle saja aasta vana tõde on majanduses see, et hinnakokkulepped ja turguvalitseva seisundi kuritarvitamine on majandusarengut pärssivad tegurid. Ei tahaks ettegi kujutada, milline oleks areng kui suuremad telefonitootjad oleksid kunagi hinnad kokku leppinud või kui igas riigis oleks vaid üks mobiilside operaator. Veelgi hullem, kui kogu sidesektor oleks ühe ettevõtja kontrolli all.

Ka energeetikas on võetud suund vabale konkurentsile, selle ilmekaks näiteks on elektrituru avamine 2013. aasta alguses või siis sammud konkurentsi loomiseks maagaasiturul. EL on ülejäänud maailmale eeskujuks eelkõige konkurentsi arendamisel elektriturul. Kuigi see protsess ei ole alati kõige soovitumas suunas läinud ning kõrged hinnad ei tee tarbijale rõõmu, siis parima tulemuse saab teada vaid vaba konkurentsi tingimustes.

Konkurentsiameti ülesanne on ajaga kaasas käia. On valdkondi, kus konkurents puudub ning püsib vajadus tugeva regulatsiooni järele, kuid samas on näiteid, kus just vaba konkurentsi tagamisega on saavutatud parimad tulemused. Just neis viimastes tuleb lasta turujõududel asju korraldada ning hoiduda liigsest sekkumisest.

Heade koostöösoovidega

Märt Ots
Peadirektor