EST | ENG  

Konkurentsiamet

Pressiteade: Konkurentsiamet tegi ettepaneku avada jäätmeturud täielikult vabale konkurentsile

Konkurentsiamet tegi Keskkonnaministeeriumile ettepaneku jäätmeseaduse muutmise algatamiseks, millega kaotataks piirangud jäätmete veo ja käitluse turgudel. Konkurentsiamet on viimastel aastatel tegelenud jäätmesektoris paljude erinevate probleemidega, mistõttu on amet veendunud, et hetkel kehtiv jäätmeseadus piirab põhjendamatult vaba ettevõtlust ning jäätmemajandusega seotud turud tuleks vabale konkurentsile täielikult avada.

Käesoleval hetkel on jäätmevedu Eestis korraldatud nii, et kohalikud omavalitsused annavad piirkonniti konkursi teel valitud ettevõtjale sisuliselt ainuõiguse. Lisaks on osa kohalikest omavalitsustest ühel või teisel viisil andnud eeliseid või suisa ainuõiguse ka mõnedele jäätmekäitluskohtadele. Selline turukorraldus on Eesti oludes võrdlemisi unikaalne, sest pea ühelgi teisel tegevusalal, kus on võimalik vaba konkurents, ei korralda riik konkursse mõnele ettevõtjale ainuõiguse andmiseks. Kuigi konkurssidel saavad osaleda kõik jäätmeveoga tegelevad ettevõtjad, saab tegutsemise õiguse teataval territooriumil kindlaks määratud aastateks siiski ainult üks ettevõtja. Sellises olukorras ei ole turule sisenemine enam täiesti vaba ning ettevõtjatel ei ole enam pidevalt võimalik oma turuosa suurendamise nimel konkureerida. Uuel tulijal on keerulisem oma tegevust alustada, kui seda saab teha üksnes Eesti eri piirkondades eri aegadel toimuvaid konkursse võites. Võimalus turul tegutseda peaks jääma avatuks kõigile nõuetele vastavatele ettevõtjatele ning teenuse ostjatel võiks olla valik, millise pakkuja kasuks otsustada.

Teiseks, kehtiv jäätmeseadus võimaldab kohalikul omavalitsusel hakata nii veo- kui ka käitlusteenust oma elanikele vahendama, nii et viimased teenuseid osutavate eraettevõtjatega ise vahetult ei suhtlekski. Jääb ebaselgeks, mida võidab tarbija olukorras, kus jäätmevedu vahendab monopoolne kohaliku omavalituse üksus. Kohalike omavalitsuste tegevus ettevõtjana oleks põhjendatud eelkõige siis, kui eraettevõtjad ei ole võimelised teenust nõutaval tasemel osutama. Antud juhul on aga põhjust eeldada, et just nimelt vabale konkurentsile avatud teenus on tarbijale kasulikum kui monopoolne.

Loetletud piirangute puhul on ebaselge, milliseid avalikke huve need tegelikult teenima peaksid ning kas nende piirangutega loodetud positiivne tulemus tegelikult ka kaasneb. Kindlasti ei ole mõnele ettevõtjale monopoolse seisundi tagamine vajalik, et täita erinevaid keskkonnakaitselisi eesmärke, mida on mõnikord kehtiva korralduse õigustuseks toodud. Konkurentsiamet on veendunud, et riik ja kohalik omavalitsus peavad vältima ebaproportsionaalset sekkumist ettevõtlusvabadusse.

Konkurentsiameti ettepanekuga saab tutvuda SIIN

Teate edastas:

Maarja Uulits

Välis- ja avalike suhete osakonna juhataja

Konkurentsiamet

Tel: 667 2420

E-post: maarja dot uulits at konkurentsiamet dot ee