EST | ENG  

Aastaraamat 2010

AASTARAAMAT 2008 Aastaraamat 2010

Austatud lugeja,


2010 oli uuele Konkurentsiametile kolmas aasta. Aasta üldist majandusarengut iseloomustavad eurole ülemineku ettevalmistamine, surutise lõpp ja esimesed märgid majanduse taastumisest, kuid ka jätkuvalt kõrge tööpuudus ning inflatsiooni kiirenemine.

Üleminek Euroopa ühisrahale on kahtlemata mitte ainult oluline, vaid ka märgilise tähendusega sündmus. Oli ju Eesti kroon lisaks maksevahendile ka meie iseseisvuse, vabaduse ja kultuurilise teadvuse sümbol. On pisut kahju, et enam ei hoia me rahakoti vahel rahatähti meie suurkujude – Jakobsoni, Koidula, Tobiase, Tammsaare, Hurda, Kerese, Baeri, Raua - piltidega. Sellest hoolimata olen siiski kindel, et meie kultuurimälu on piisavalt tugev ning olulised tegelased ajaloost ei muutu meie jaoks vähemtähtsaks.

Samas on aga eurole üleminek ja OECD liikmeks saamine olulised sammud Eesti integratsioonil. Nüüd võime nentida, et Gustav Suitsu enam kui sajandi vanune unistus: „Jäägem eestlasteks, kuid saagem eurooplasteks!“ on täitunud. Olen veendunud, et ka meie rahvuslik julgeolek on praegu tunduvalt kindlamal alusel kui kunagi varem. Olles nii NATO, EL-i kui ka OECD liige ja omades maksevahendina maailmaraha, tekib kahtlemata küsimus, kuhu edasi. Tundub, et oleme kõik saavutanud ning võib-olla ei olegi enam kuhugi edasi minna. Vastus küsimusele on olemas. Minna on majandusliku heaolu, jõukuse, parema ühiskonna, kõrgema inimarengu indeksi ja veel paljude teiste kõrgete eesmärkide suunas. Eesti ei ole EL-i jõukamate riikide hulgas, meie SKT inimese kohta on oluliselt madalam kui EL-i keskmine, seega on oluline mitte loorberitel puhkama jääda, vaid hoogsalt edasi minna.

Eelpoolnimetatud eesmärkide saavutamisel, majanduse arengu hoogustamisel ja parema ettevõtluskeskkonna kujundamisel, on Konkurentsiametil kanda oma kindel roll. Siinkohal saab peatuda mitmel 2010. aasta teraval teemal. Võtame näiteks toiduainete hinnatõusu. Eesti on väike ja avatud majandusega riik ning hindade kerkimine maailmaturul kandub kiiresti ka meie toidukorvi. Tekib koheselt küsimus, kas riik ja valitsus saavad midagi konkreetset hinnatõusu ohjeldamiseks ära teha. Ja ega otseseid võimalusi väga palju ei olegi. Võib ju alandada toiduainete käibemaksu, kuid see annaks vaid lühiajalise efekti, sest päris nulli seda viia ei saa ning nullist allpool oleks juba otsene subsideerimine. Riik saab aga luua parema ettevõtluskeskkonna, kus kehtivad võrdsed reeglid kõikidele turul tegutsejatele, kõrvaldatud on tõkked uute tegijate turule sisenemiseks ja turgu ei jagata keelatud kokkulepetega. Tundub kuidagi sarnane spordivõistlusega. Ei ole aktsepteeritav, kui sportlane saavutab tulemused keelatud ainete kasutamise abil. Ka vaba ettevõtluse tingimustes peaksid kõikidele kehtima ühtsed ja ausad reeglid. Turu jagamise eesmärgil sõlmitud kartellilepe on ju sama, mis doping spordivõistlusel ning kui keegi selle abil parema majandustulemuse saavutab, siis ei saa see olla aktsepteeritav. Kartellidevastase võitluse tugevdamine oli üheks eelmise aasta peamiseks saavutuseks.

Lisaks jääb eelmisest aastast meelde, et Konkurentsiametile usaldati lisaülesanded suuremate vee- ja kõikide soojusettevõtete hinnaregulatsiooni läbiviimiseks. Oleme alati rõhutanud, et parim viis majandusliku heaolu saavutamiseks on vaba konkurentsi edendamine, kuid samas on olemas ka valdkonnad, kus see ei ole võimalik ning monopoolne staatus on paratamatu ning ainus võimalus. Tänase tehnika arengu juures ei ole kahjuks mõeldav, et iga tarbija ehitaks endale individuaalse puurkaevu või paigaldaks oma elektrijaama. Seega on monopoolsete ettevõtete hinnaregulatsioon vajalik, et tagada tasakaal ettevõtete ja tarbijate huvide vahel. Ka selles valdkonnas loodame anda endast parima, et ühelt poolt oleks küll tagatud ettevõtete areng, kuid teiselt poolt tarbijatele kõrge kvaliteedi ja vastuvõetava hinnaga teenus.

Loodame, et ka jätkuv 2011. aasta tuleb edukas ning Konkurentsiamet saab anda oma panuse nii majanduse arengusse kui ka tarbijate heaolu kasvu.


Heade koostöösoovidega

Märt Ots
Peadirektor