EST | ENG  

Konkurentsiamet

Eesti kaardimaksesüsteemi konkurentsiolukorrast

Konkurentsiamet on viimastel aastatel aktiivselt analüüsinud Eesti kaardimaksesüsteemi konkurentsiolukorda. Alljärgnevalt on kokkuvõtlikult kirjeldatud selle valdkonna seniseid arenguid.

Pangad maksavad üksteisele vahendustasusid siis, kui kaupmeest ja tarbijat teenindav ehk maksekaardi väljaandnud pank on erinevad. Sellisel juhul maksab kaupmeest teenindav pank tarbijat teenindavale pangale tasu, mis moodustab üldjuhul teatud protsendi kaardimakse summast. Pankadevahelised vahendustasud moodustavad olulise osa pankade poolt kaupmeestele rakendatavatest teenustasudest ning mõjutavad sellega kaupmehe juurdehindlust.

Ajalooliselt on pangad pea kõikjal maailmas pankadevahelised teenustasud mitmepoolselt kokku leppinud. Eelkõige viimase kümnendi jooksul on aga üha enam tõstatud küsimust, kas selline viis kahjustab konkurentsi. Sisuliselt on vahendustasude näol tegemist mehhanismiga, mille tulemusena kantakse tasude maksmise kohustus kaardivaldajalt üle kaupmehele. Samas maksab ka kaupmehetasud kaudselt kinni tarbija, kuna kaupmehed arvestavad kaardimaksetega kaasnevad kulud oma kaupade hindadesse. Majandusteadlaste seas on vahendustasude küsimus põhjustanud laialdast diskussiooni, kusjuures eelkõige on arutelu all olnud see, kas ja mil määral on selline tasude ülekandmise mehhanism tarbijalt kaupmehele kaardimaksesüsteemi optimaalseks toimimiseks vajalik.

Euroopa Liidus võib murdepunktiks pidada Euroopa Komisjoni poolt 90. aastatel alustatud ja 2007. aasta detsembris otsuseni jõudnud menetlust MasterCardi samasisuliste tasude osas, mis kehtisid piiriüleste tehingute puhul.

Euroopa Komisjon oli küll nõus, et mitmepoolselt kokkulepitud vahendustasud võivad iseenesest olla põhjendatud, kuid ei olnud rahul tasude suurusega. MasterCard täitis Euroopa Komisjoni ettekirjutuse ja langetas oluliselt mitmepoolse vahendustasu määra, kuid vaidlustas samas otsuse. Kohtuvaidlus Euroopa Komisjoni ettekirjutuse üle on hetkel veel pooleli. Oluline on ka märkida, et arvestades otsuse uudsust ja keerukust, Euroopa Komisjon Mastercardi suhtes mingeid sanktsioone ei rakendanud.

Peale Euroopa Komisjoni eelpool nimetatud otsust alustas Konkurentsiamet sarnaselt paljude teiste Euroopa konkurentsiametitega rahvusliku kaardimaksesüsteemi kontrollimist. Sel hetkel kehtis ka Eestis rahvusvaheliselt levinud korraldus, kus pangad olid mitmepoolselt kokku leppinud kõigi suhtes kehtivas ühesuuruses vahendustasus. Varsti peale menetluse alustamist muutsid pangad kardinaalselt kaardimaksete korraldust, minnes mitmepoolsetelt vahendustasudelt üle kahepoolselt kokkulepitud pankadevahelistele tasudele, kusjuures need tasud ka alanesid mõnevõrra. Kahepoolselt kokkulepitud pankadevaheliste tasude korraldus on praktiliselt teostatav üksnes väikese pankade arvuga riikides ning Konkurentsiametile teadaolevalt on see vähe levinud. Sellest tulenevalt on ka kahepoolsetel tasudel põhinevat korraldust rahvusvaheliselt vähe uuritud ning selle konkurentsiõiguslik käsitlus on sisuliselt olematu. Kahepoolsetel tasudel põhinev süsteem on meile lähematest riikidest kasutusel üksnes Rootsis, samas kui näiteks Lätis, kus sealne Konkurentsinõukogu hiljuti pankade tegevusse sekkus, olid pangad säilitanud mitmepoolsed vahendustasud.

Eeltoodut arvestades otsustas Konkurentsiamet enne lõpliku hinnangu andmist lasta uuel süsteemil mõnda aega toimida, et paremini mõista selle tõhusust ja pankade endi motivatsiooni pankadevahelisi vahendustasusid edaspidi alandada. 2010. aasta lõpuks kogutud ja analüüsitud teabe alusel tekkis Konkurentsiametil kahtlus, kas kahepoolsetel tasudel põhinev korraldus on  tegelikult oluliselt efektiivsem, kui mitmepoolsetel tasudel põhinev korraldus. Kuigi uuele süsteemile üleminekul langetasid pangad mõnevõrra vahendustasusid, ei ole hiljem sellist langetamist enam toimunud. Seetõttu on need tasud jäänud Eestis ikkagi üldjuhul kõrgemaks kui näiteks tasud, mida Euroopa Komisjon MasterCardi ja hiljem ka Visa Europe osas saavutas. Kahepoolsetel tasudel põhinev korraldus likvideerib küll suures osas need tasude mitmepoolsusest tulenevad probleemid, mida Euroopa Komisjon on maksesüsteeme menetledes silmas pidanud, kuid samas ei ole ka kahepoolsete tasude osas aktiivne konkurentsiolukord süsteemi senise toimimise ajal üheselt täheldatav olnud. Seega ei ole Konkurentsiametil käesolevaks ajaks täit veendumust, et Eesti pankade poolt juurutatud vähelevinud süsteem tegelikult konkurentsiolukorda oluliselt parandaks. Konkurentsiamet esitas oma vastavasisulise seisukoha käesoleva aasta veebruaris ka pankadele.

Konkurentsiameti hinnangul peaksid pankadevahelised tasud  ja vastavalt ka kaupmehetasud edaspidi senisest rohkem alanema. Praegusel ajal on pangad alustanud konsultatsioone uute kahepoolsete vahendustasude kehtestamiseks. Konkurentsiamet kujundab oma lõpliku seisukoha peale uute vahendustasude selgumist.

Vaata lisaks:

http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/09/515&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en

http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/10/1684