EST | ENG  

Aastaraamat 2009

Aastaraamat 2009

AASTARAAMAT 2008 Aastaraamat 2009

Austatud lugeja,

2009. aasta oli meie kõigi jaoks eriline. On ju teooriastki teada, et majanduse areng on tsükliline ning igale tõusule järgneb kord mõõn. Seega on igati loogiline, et Eesti ligi 10-aastast järjestikust majanduskasvu pidi ühel hetkel tabama tagasilöök, kuid nii suurt hoopi koos 14 %-lise majanduslangusega ei osanud küll keegi ka hirmsamates unenägudes näha. Juhuste kuhjumise tõttu sattus Eesti majanduse taandareng kokku ülemaailmse rahanduskriisiga. Samas asendus just sel aastal sügavaim majanduskriis esimeste optimismipuhangutega. Täna ei kahtle vist enam keegi, et langusele järgneb uus tõus, kust ka meie majandus väljub endisest veel tugevamana. Mäletame hästi, kuidas Lehman Brothers´i kollapsiga tabas majandust üldine masendus ning agaramad ettekuulutajad ennustasid kogu maailma rahandusele üleüldist kadu. Oli isegi soovitusi kogu maine varandus kullaks ümber vahetada ning see siis rahapajas maha matta. Aasta teisest poolest meenub samas esimeste positiivsete signaalide saabumine maailmamajanduse taastumisest. 2009. aasta läheb kindlasti ajalukku suurima üleilmse majanduskriisiga 1930. aastatest saati.

Tekib küsimus, kuidas mõjutab majanduskriis konkurentsi. Tarbijale oli kahtlemata positiivne inflatsiooni taltumine, mis tõi kaasa hoopis hinnalanguse. Majandustingimuste karmistumine peaks üldisele konkurentsile ja efektiivsuse kasvule hästi mõjuma. Üldise majandusolukorra hea näitaja on Konkurentsiametile esitatud ettevõtete ühinemistaotluste arv. Kui veel 2006., 2007. aastal oli see 34 ja 2008. aastal 27 taotlust aastas, siis 2009. aastal esitati vaid 17 taotlust.
Palju on arutatud teemal, kas majanduslanguse ajal tekib ettevõtetel rohkem ahvatlusi ka keelatud kartelli kokkulepete sõlmimiseks. Konkurentsiameti algatatud menetluste arv (10 juhtumit alates 2008. aastast) räägiks justkui selle poolt, kuid ilmselt tuleneb see arv mitte niivõrd majanduslangusest, kui senisest tugevamast kartellidevastasest võitlusest.
Kõnealusel aastal sai hoo sisse ka erinevate turutõkendite ja konkurentsiolukorra hälvete analüüsimine. Neist olulisim oli ilmselt käsimüügiravimite jaemüügi liberaliseerimise ettepanek. Sellega seonduvalt jõudis meediasse võrdlus, kumb on inimesele ohtlikum - kas paratsetamool või torusiil. Kahtlemata on ohtlik nii ravimite ületarbimine kui ka kodukeemia suukaudne manustamine, kuid torusiili müük on kauplustes lubatud. Ravimite ohtlikkus ongi üks peamine vastuargument, miks käsimüügiravimeid ei ole tänaseni jaemüüki lubatud. Ja kuigi ravimituru liberaliseerimine ei ole edasi arenenud, on küsimus tõstatatud ja loodetavasti on selles osas ka arenguid oodata.

Analoogne turupiirang valitseb ka pensionifondide osas, kus osaku omanik saab fondi vahetada vaid pika etteteatamisega. Kui tekib näiteks soov vahetada fondi novembri keskel, siis kulub avalduse esitamisest üle aasta, kuni fondivahetus teoks saab. Samas ei ole pensionikogujal mingit garantiid, et tema vara parimal viisil säilitatakse ja kasvatatakse. Eelmisel aastal võis ajakirjandusest lugeda piisavalt näiteid, kuidas isegi konservatiivsetesse fondidesse hulganisti rämpsvõlakirju soetati ning vaesel osakuomanikul ei jäänud üle muud, kui oma vara hävimist käed rüpes pealt vaadata. Kokkuvõtvalt on tarbija vaba valik ning toimiv konkurents just need tingimused, mis annavad tarbijale parima hinna ja kvaliteedi. Õnneks on jää liikuma hakanud ning Rahandusministeerium töötab juba välja vajalikke seadusemuudatusi.

Energeetikasektoris jääb 2009. aastat meenutama maagaasi hinna järsk langus, millele pidi järgnema soojuse tarbijahinna alanemine. Siin ilmnesid puudused seaduses, mis annab küll ettevõttele õiguse tõsta kütuse hinna tõustes ka soojuse hinda, kuid ei taga hindade langust vastupidises olukorras. Õnneks jätkus ettevõtetel siiski kainet meelt ja arusaamist. Tulemuseks oli soojuse hindade oluline langus 2009. aasta esimeses pooles. Aastat jääb meenutama ka Eesti Energia taatlemata elektriarvestite lugu. Juhtumi teeb kurioosseks see, et ekspertiisist selgus, et enamikel juhtudel valetasid vigased arvestid just ettevõtte ja mitte tarbija kahjuks. Samas on tarbitud energiakoguste täpne mõõtmine igal juhul ülimalt tähtis. Fakt, et see võib olla tarbijale isegi kasulik, ei ole vabandus. Probleemi lahendamiseks tegi Konkurentsiamet Eesti Energiale ettekirjutuse, kus nõudis taatlemata arvestite ümbervahetamist hiljemalt 2010. aasta 1. augustiks. Lahend on positiivne: tänaseks on üle poole vigastest arvestitest ümber vahetatud ning nõutud tähtajaks saavad kõik tarbijad endale täpsed mõõturid.

Jätkuvalt võib rõõmustada arengute üle sideturul. Esiteks, see on üks väheseid sektoreid, kus hinnad on viimase kümne aasta jooksul langenud. Teiseks, konkurents toimib selles valdkonnas tänu tehnika kiirele arengule hästi. Täna saab enamik tarbijaid valida erinevate teenusepakkujate vahel. 1990. aastatel ehitati korruselamutesse tavaliselt telefonivõrgu kõrvale üks või mitu kaabeltelevisiooni võrku. Toonane tehnika eeldas, et telefonivõrgu kaudu toimib telefoniside ning kaabelvõrkude kaudu vaadatakse telepilti. Täna on nii tele- kui sidesüsteemi alus digisignaal, mida saab edastada nii telefoni- kui ka kaabel-TV võrgu kaudu ning tarbijad saavad valida kahe, isegi kolme erineva võrgu vahel. Näiteks saab Elioni kaabli kaudu nüüd ka telerit vaadata, Starmani TV-kaabli kaudu saab nii telefoniga helistada kui ka internetis surfata. See on positiivne näide, kuidas hinnakonkurents toimib ning võitjaks on tarbija.

Konkurentsiamet on uhke, et on 2009. a edukalt vaba konkurentsi kaitsnud. Lubame, et anname oma parima selle edendamiseks ka edaspidi.


Heade koostöösoovidega

Märt Ots
Peadirektor