EST | ENG  

Seisukohad ja arvamused

Riigikohus andis tõlgenduse konkurentsiseaduse mitmele sättele (ASi Eesti Post juhtum)

2007. aasta 8. veebruaril määras Konkurentsiamet AS-ile Eesti Post (Eesti Post) kui otsepostituse teenuse kaubaturul turgu valitsevale ettevõtjale kiirmenetluse korras tehtud otsusega rahatrahvi väärteo eest, mis seisnes konkurentsiseaduse § 16 punktidega 3 ja 4 keelatud tegude toimepanekus.

Esimene tegu seisnes otsepostituse suurklientide ebavõrdses kohtlemises  (suurklientide jaotamises reklaamiklientideks ja postimüügiklientideks ning nende suhtes sama teenuse puhul võrdse kandemahu korral erinevas suuruses soodushindade rakendamises, kuigi lepingutingimused olid samad, sest kasutati tüüplepingut. Soodustused erinesid ka grupisiseselt).

Teine tegu seisnes selles, et Eesti Posti ja tema klientide vahel sõlmitud reklaammaterjali otsepostituse lepingutesse oli sisse viidud klientidele kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustus - kliendil oli õigus saada kandemahult allahindlust vaid tingimusel, et 100 % Eestis adressaatideni toimetatavast tellija otsepostist teostatakse Eesti Posti kaudu  (nn ustavus allahindlus).

Konkurentsiamet leidis, et Eesti Posti kui juriidilise isiku vastutus kirjeldatud tegude eest oli võimalik, kuna Eesti Posti juhatus oli rikkumistest teadlik, konkreetselt seostati Eesti Posti huvides tegutsemisega juhatuse liige, kes andis ka väärteomenetluse käigus tunnistusi (väärteomenetluse lõpetamise ajaks olid mitu endist juhatuse liiget lahkunud), pannes teo toime tegevusetusega.

Eesti Posti kaitsjad esitasid Konkurentsiameti otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule, taotledes otsuse tühistamist ning väärteoasja lõpetamist väärteo tunnuste puudumise ja aegumistähtaja möödumise tõttu. Harju Maakohus tühistas 11. mai 2007 kohtuotsusega Konkurentsiameti otsuse ja lõpetas väärteomenetluse Eesti Posti kaitsjate taotluses toodud põhjendustel. Muuseas märkis Harju maakohus järgmist:

  • Konkurentsiamet ei ole analüüsinud ega tõendanud oma väiteid selle kohta, et reklaamikliendid ja postimüügikliendid on samaväärsed ning neile osutatavad teenused ja teenuste mahud on samaväärsed;
  • Pole tõendatud menetleja väide, et otsepostituse lepingus sisalduv nõue kandemahult hinnasoodustuse saamiseks teostada 100 % Eesti adressaatideni toimetatavast otsepostist Eesti Posti kaudu kujutaks endast õigusrikkumist;
  • Kui eelmises lõigus toodud tingimus lisati lepingutesse 2004. aasta lõpul, siis väärteootsuses nimetatud õigusrikkumise lõpp (31. detsember 2006) on väga ebamäärane ning jääb arusaamatuks, kuidas sai väidetav konkurentsiseaduse rikkumine aset leida kahe aasta jooksul.
  • Kohtuväline menetleja ei ole suutnud tuvastada ettevõtja organit ega juhtivtöötajat, kes konkreetse rikkumise toime pani.
  • Konkurentsiamet tegi 2007. aasta 8. veebruaril kiirmenetluse otsuse, leides, et väärteo toimepanemise asjaolud on selged ning kiirmenetluse otsus lähtub menetluse kiiremaks muutmisest. Väärteoasja õigeks ja igakülgseks menetlemiseks ning tõendite igakülgseks hindamiseks tulnuks kohaldada üldmenetlust.

Konkurentsiamet esitas Riigikohtule Harju Maakohtu otsuse peale kassatsioonikaebuse, milles selgitas veelkord turgu valitseva ettevõtja poolt võrdväärsete kokkulepete puhul erinevatele äripartneritele erinevate tingimuste pakkumist või rakendamist ning sellega mõne neist ebasoodsasse konkurentsiolukorda asetamist konkreetse kaasuse puhul.  

Nn ustavus allahindluste rakendamisel kahjustab turgu valitsev ettevõtja konkurentsi või isegi takistab selle tekkimist kaubaturul. Euroopa Liidu kohtud on oma praktikas käsitlenud ustavusallahindlusi per se rikkumistena, leides, et konkreetse ustavusallahindluse tegelikke või potentsiaalseid konkurentsi kahjustavaid tagajärgi kaubaturul ei ole vaja näidata. Ustavusallahindluse punktiga lepinguid sõlmis Eesti Post nii 2004. kui ka 2005. aastal ning vajadusel lepinguid pikendati ja uuendati nende lisasid. Sõlmitud lepingud kehtisid kuni 31. detsembrini 2006. Kogu selle aja jooksul toimus konkurentsi piiramine kaubaturul ning konkurentsiseaduse rikkumine.      

Nii suure ettevõtja nagu Eesti Post puhul ei kinnita kõiki dokumente ega anna igapäevaseid töökorraldusi juhatus, seega ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik teha kindlaks konkreetset juhatuse või nõukogu liiget, kes konkurentsi kahjustavaid tingimusi rakendas või kohaldas. Samal ajal oli Eesti Posti juhatus olukorrast teadlik ega sekkunud selle muutmiseks.

Riigikohtu kolleegium leidis, et:

  • Väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik (Eesti Post) nõustus ise kiirmenetlusega ning ei vaielnud vastu kohtuvälise menetleja seisukohale, et väärteo asjaolud on selged, seega ei olnud tema õigused kiirmenetluse rakendamise tõttu kahjustatud.
  • Konkurentsiamet on õigesti hinnanud Eesti Posti käitumist erinevatele suurklientidele erinevate hinnatingimuste (sh allahindlusmäärade) rakendamisel konkurentsiseaduses sätestatud keelu rikkumisena.
  • Turgu valitseval ettevõtjal on keelatud klientide sidumine kohustuse kaudu saada kõik või enamus nende vajadusest rahuldatud eksklusiivselt nimetatud ettevõtja poolt, s.t ustavusallahindluste ehk lojaalsusboonuste rakendamine. Tegemist on olemuslikult konkurente välistava käitumisega, millel võib olla turu sulgemise efekt.

Kohtumaterjalidest nähtub, et Eesti Post kõrvaldas alates 1. jaanuarist 2007 kõik talle süüksarvatud rikkumised. Seega, kuigi vastavad lepingud, milles sisaldusid konkurentsi kahjustavad sätted, olid sõlmitud varem, kehtis õigusvastane olukord (oht konkurentsile) lepingute rakendamise kestel vastavate tingimuste muutmiseni, tegemist oli vältava delikti eriliigi – seisundideliktiga, seetõttu tuli vältava süüteo aegumise tähtaega arvutada vältava teo lõppemisest ehk alates 31. detsembrist 2006. Sellest tulenevalt ei olnud Eesti Posti väärteoasi aegunud ning Harju Maakohtu otsus lõpetada käsitletavas väärteoasjas menetlus seoses aegumisega tuleb tühistada.

Samas leidis kolleegium, et maakohtu otsus lõpetada väärteoasjas menetlus väärteo tunnuste puudumise tõttu on õige, kuna teo toimepanemise ajal kehtinud konkurentsiseaduse § 735 lõike 1 redaktsiooni kohaselt võis turgu valitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamise eest füüsilise isikuna vastutada juriidilise isiku juhatuse, seda asendava organi või nõukogu liige. Tegemist oli täiendava tingimusega, mis piiras karistusseadustiku §-s 14 sätestatud juriidilise isiku vastutuse aluseid. Käesolevas kohtuasjas ei tuvastanud Konkurentsiamet juriidilise isiku juhatuse liiget, kes oli avatud väärteomenetluses ettevõtja esindajana tegutsenud isiku kaudu ning kohtuvälises menetluses teo toime pannud füüsilise isiku tuvastamata jätmine oli rikkumine, mida ei olnud enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada.

Kuigi väärteoasjas lõpetati menetlus teos väärteo tunnuste puudumise tõttu seoses sellega, et kohtuväline menetleja ei olnud korrektselt tuvastanud teo toime pannud füüsilist isikut, peab Konkurentsiamet oluliseks, et Riigikohtu otsuse kohaselt oli Eesti Posti kirjeldatud tegevuse puhul tegemist turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega ning konkurentsiseaduse § 16 p 3 ja p 4 rikkumisega.

Konkurentsiseaduses tehtud muudatustega, mis jõustusid 2007. aasta 15. märtsil, on konkurentsialaste väärtegude koosseisust kustutatud isikute loetelu, mis piiras juriidilise isiku vastutuse aluseid võrreldes karistusseadustiku §-s 14 sätestatuga. Seetõttu ei ole alates 15.03.2007 juriidilise isiku vastutuse kohaldamiseks konkurentsialaste väärtegude toimepanemise eest enam vaja tuvastada, et teo pani juriidilise isiku huvides toime just juhatuse, seda asendava organi või nõukogu liige, vaid vastavalt karistusseadustiku § 14 lõikele 1 või teo toimepanijaks olla ka muu juhtivtöötaja.

Konkurentsiamet peab oluliseks, et Riigikohus lükkas ümber Harju Maakohtu ekslikud tõlgendused konkurentsiseaduse rakendumise osas ning andis mitmeid Eesti õigusruumis väga vajalikke ja seni puudunud seisukohti konkurentsiseaduse edaspidiseks rakendamiseks, seda just turgu valitseva ettevõtja jaoks keelatud käitumise osas.

Riigikohtu eespoolkäsitletud kohtuotsus on elektrooniliselt kättesaadav aadressil   https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12891541 .

01.02.2008

Ilmar Topro

Triin Antsov

Konkurentsiamet