Harju Maakohus tegi 27.04.2012 kohtuotsuse, millega jättis Konkurentsiameti poolt AS Eesti Post suhtes 16.11.2011 tehtud väärteootsuse konkurentsiseaduse rikkumise osas muutmata, kuid vähendas AS-le Eesti Post konkurentsiseaduse § 73⁵ lg 2 alusel määratud rahatrahvi 18 000 eurole.

Konkurentsiamet määras 16.11.2011 AS-ile Eesti Post 2010. aasta septembris toime pandud konkurentsiseaduse rikkumiste eest rahatrahvi summas 36 000 eurot. Turgu valitsev AS Eesti Post diskrimineeris kahes erinevas episoodis AS-i Itella Information pakkudes viimasele teenuseid ebasoodsatel tingimustel.

AS Itella Information aitab oma klientidel korraldada postisaadetiste väljasaatmist, näiteks kirju välja trükkides, ümbrikustades, sorteerides jms. Samalaadset teenust osutab ka AS-i Eesti Post tütarettevõtja AS Eesti Elektronpost. Kumbki kahest viimatinimetatud ettevõtjast kirju ise laiali ei kanna ja peavad seda teenust ostma mõnelt postiettevõtjalt. AS Eesti Post on ülekaalukalt suurim postiettevõtja Eestis, kes omab ainukesena üleriigilist postivõrku. AS Itella Information peab seega suuremate tellimuste puhul üldjuhul kasutama AS-i Eesti Post teenuseid.

2010. aasta septembris korraldasid Rahandusministeerium nn. eurokalkulaatorite riigihanke ning AS Eesti Energia infosüsteemi vahetusest teavitamise riigihanke. AS Eesti Post pakkus neil hangetel AS-i Eesti Elektronpost ettevalmistatud saadetiste laialiveoks märkimisväärselt soodsamaid tingimusi kui AS-ile Itella Information. Selle tulemusena ei olnud AS Itella Information neil hangetel enam konkurentsivõimeline.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. märtsi 2012. a otsusega muutmata Tallinna Halduskohtu 30. juuni 2010. a otsuse, millega jäeti rahuldamata OÜ Lehepunkti (AS Lehepunkt õigusjärglane) kaebus Konkurentsiameti 29. aprilli 2009. a ettekirjutuse nr 5.1-4/09-0020 tühisuse tuvastamise või alternatiivselt tühistamise nõudes.

Konkurentsiamet tegi 29.04.2009. a AS-ile Lehepunkt ettekirjutuse, mille kohaselt rikkus ettevõtja ajakirjade hulgimüügi kaubaturul Eestis turgu valitsevat seisundit omava ettevõtjana konkurentsiseaduse § 16 punkti 3, mis keelab turgu valitseval ettevõtjal võrdväärsete kokkulepete korral erinevate tingimuste pakkumise või rakendamise erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda.

Konkurentsiamet tuvastas, et AS Lehepunkt on ajakirjade hulgimüügiteenuse pakkumisel kehtestanud võrdväärsete kokkulepete puhul kirjastajatele, kes kuuluvad kahte Eesti juhtivasse kontserni (Ekspress Grupp ja Eesti Meedia) madalama teenustasu kui teistele kirjastajatele, kes nimetatud suurtesse kontsernidesse ei kuulu. Analüüsides, kas AS-il Lehepunkt tekib suurte kontsernide teenindamisega seotult kulude kokkuhoidu, mis põhjendaks majanduslikult soodsama tasumäära kehtestamist, leidis amet, et suurtesse kontsernidesse kuuluvate kirjastajate teenindamisel ei teki märkimisväärset kulude kokkuhoidu, mis põhjendaks erinevusi tasumäärades. Ajakirja teenindamise kulu ei sõltu valdavalt sellest, milline kirjastaja konkreetset ajakirja välja annab, mistõttu on suurtesse kontsernidesse kuuluvate kirjastajate poolt väljaantavate ajakirjade teenindamine soodsama tasumäära alusel objektiivselt põhjendamata.

Konkurentsiamet asus seisukohale, et põhjendamatult erinevate teenustasude kehtestamisega kahjustab AS Lehepunkt konkurentsi kirjastajate vahel, kuna suurtele kirjastuskontsernidele on loodud põhjendamatu konkurentsieelis, samal ajal kui kõrgemat teenustasu maksvad kontsernidesse mittekuuluvad kirjastajad on pandud ebasoodsamasse konkurentsiolukorda.

Konkurentsiameti ettekirjutus on kättesaadav aadressil: http://www.konkurentsiamet.ee/public/Otsused/2009/o2009_020e.pdf

Konkurentsiamet on viimastel aastatel analüüsinud kaardimaksete pankadevahelisi vahendustasusid. Käesolevaks ajaks on pangad vahendustasusid märkimisväärselt vähendanud ning süsteemi konkurentsile avatumaks muutnud. Konkurentsiamet otsustas sel põhjusel menetluse lõpetada.

Pangad maksavad üksteisele vahendustasusid siis, kui kaupmeest ja tarbijat teenindav ehk maksekaardi väljaandnud pank on erinevad. Sellisel juhul maksab kaupmeest teenindav pank tarbijat teenindavale pangale tasu, mis moodustab üldjuhul teatud protsendi kaardimakse summast. Pankadevahelised vahendustasud moodustavad olulise osa pankade poolt kaupmeestele rakendatavatest teenustasudest ning mõjutavad sellega kaupmehe juurdehindlust. Kaudselt maksab kaupmehetasud kinni tarbija, kuna kaupmehed arvestavad kaardimaksetega kaasnevad kulud oma kaupade hindadesse.

Varem leppisid Eestis tegutsevad pangad vahendustasu kokku mitmepoolselt. Menetluse ajal läksid pangad üle süsteemile, kus iga pank peab vahendustasud teiste pankadega individuaalselt kokku leppima. Täna kehtiv süsteem on konkurentsile rohkem avatud, kuna tasude suurusele omab mõju iga üksiku panga äriline strateegia.

Pangad on menetluse kestel tasusid mitmel korral vähendanud, mille tulemusena on vahendustasud käesolevaks hetkeks alanenud 2008. a. alguses kehtinud ühiselt kokku lepitud ühelt protsendilt keskmiselt poolele protsendile. Sealjuures on osad pangad leppinud kokku kahepoolsete tasude täiendavas vähendamises kaardimaksete mahu kasvades, mille tulemusena vähenevad keskmised tasud tulevikus suure tõenäosusega veel märkimisväärselt. Konkurentsiameti analüüs näitab, et senised vahendustasude langetamised on kandunud üle ka alanenud kaupmehetasudesse, mille mõju peaks jõudma ka tarbijateni.

Teate edastas:

------

Maarja Uulits
Välis- ja avalike suhete osakonna juhataja
Konkurentsiamet
tel: 667 2400
E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

Konkurentsiamet teavitab, et ameti koostatud „Konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavand“ on tehtud avalikkusele kättesaadavaks 24. jaanuaril 2012. Otsuse kavandiga saab tutvuda aadressil http://www.konkurentsiamet.ee/?id=20999.

Elektroonilise side seaduse § 47 alusel on avalikkusel õigus esitada selle kohta arvamusi kuni 27. veebruarini 2012.

Oma arvamust saab avaldada meiliaadressil mda@mkm.ee.

Määruse eesmärk on ära hoida kuritarvitused energia hulgimüügiturul ning kaitsta sellega lõpptarbijaid. Määrusega kehtestatakse eeskirjad, mis keelavad energia hulgimüügiturge mõjutavad kuritarvitused nagu kauplemise siseteabe põhjal ning turuga manipuleerimise. Järelevalvet määruse nõuete täitmise üle hakkab teostama Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER) tihedas koostöös riiklike reguleerivate asutustega, milleks Eestis on Konkurentsiamet.

Määruse rakendamine

Määruses sisalduvad nõuded hakkavad kehtima osaliselt koheselt ning osaliselt tulevikus.

Samaaegselt määruse jõustumisega hakkasid kehtima:

·         siseteabel põhineva kauplemise keeld (artikkel 3);

·         siseteabe avaldamise kohustus (artikkel 4);

·         turuga manipuleerimise keeld (artikkel 5);

·         teatud isikute kohustus teavitada reguleeritavat asutust tehingutest, mis võivad rikkuda määruse artikleid 3 või 5 ning kehtestada nimetatud rikkumiste tuvastamiseks tõhus kord ja menetlused (artikkel 15).

Ülejäänud määruses sisalduvate nõuete kohaldamise tähtaeg on seatud sõltuvusse Euroopa Komisjoni poolt rakendusaktide vastuvõtmise kuupäevast:

·         hiljemalt 3 kuud pärast Euroopa Komisjoni poolt määruse rakendusaktide vastuvõtmist loovad riiklikud reguleerivad asutused riiklikud registrid, kuhu turuosalised on kohustatud ennast registreerima (artikkel 9);

·         6 kuud pärast Euroopa Komisjoni poolt määruse rakendusaktide vastuvõtmist kohustuvad turuosalised edaspidi ACER-le ja riiklikule reguleerivale asutusele esitama andmeid energia hulgimüügiturgudel sõlmitud tehingute ning teatud rajatiste võimsuse ja kasutamise kohta (artiklid 8 ja 22).

Hiljemalt 2013. a juuniks peavad liikmesriigid tagama, et riiklikel reguleerivatel asutusel on määruses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikud uurimus- ja jõustamisvolitused. Muuhulgas peavad liikmesriigid nimetatud tähtajaks kehtestama määruse rikkumise eest kohaldatavaid karistusi käsitlevad eeskirjad.

Turuosaliste kohustus teavitada ACER-it ja Konkurentsiametit

Määruse artikkel 3 lg 4 punkt b) ja artikkel 4 lg 2 kohustavad turuosalisi teavitama ACER-it ja Konkurentsiametit siseteabe hilinenud avalikustamisest.

Määruse artikkel 15 kohustab isikut, kelle ametialaseks tegevuseks on energia hulgimüügitoodetega seotud tehingute korraldamine, teavitama Konkurentsiametit viivitamata, kui tal on põhjust kahtlustada, et tehinguga rikutakse määruse artiklit 3 või 5. Konkurentsiamet omakorda on kohustatud vastava informatsiooni edastama ACER-le.

Selleks, et vastavad turuosalised saaksid eelnimetatud teavitamise kohustust ACER-i ja Konkurentsiameti ees täita, on ACER loonud spetsiaalse internetirakenduse, mis asub aadressil: http://www.acer.europa.eu/portal/page/portal/ACER_HOME/Activities/REMIT

Esitades teavituse nimetatud veebilehel oleva internetirakenduse kaudu, täidab turuosaline temal lasuva teavituskohustuse nii ACER-i kui ka Konkurentsiameti ees.

Täiendav informatsioon määruse kohta

Määruse eestikeelne versioon on kättesaadav Euroopa Liidu Teataja veebilehel: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2011:326:0001:0016:ET:PDF

Lisaks on ACER-i veebilehel avaldatud 2  dokumenti määruse rakendamise kohta:

·         ACER-i mittesiduvad suunised määruse artiklis 2 sätestatud mõistete kohaldamise kohta (inglise keeles);

·         Küsimused ja vastused määruse kohta (inglise keeles).

Mõlemad eelnimetatud dokumendid on kättesaadavad ACER-i veebilehel: http://www.acer.europa.eu/portal/page/portal/ACER_HOME/Activities/REMIT

Konkurentsiamet määras 16.11.2011 AS-ile Eesti Post 2010. aasta septembris toime pandud konkurentsiseaduse rikkumiste eest rahatrahvi 36 000 eurot. Turgu valitsev AS Eesti Post diskrimineeris kahes erinevas episoodis AS-i Itella Information pakkudes viimasele teenuseid ebasoodsatel tingimustel.

AS Itella Information aitab oma klientidel korraldada postisaadetiste väljasaatmist, näiteks kirju välja trükkides, ümbrikustades, sorteerides jms. Samalaadset teenust osutab ka AS-i Eesti Post tütarettevõtja AS Eesti Elektronpost. Kumbki kahest viimatinimetatud ettevõtjast kirju ise laiali ei kanna ja peavad seda teenust ostma mõnelt postiettevõtjalt. AS Eesti Post on ülekaalukalt suurim postiettevõtja Eestis, kes omab ainukesena üleriigilist postivõrku. AS Itella Information peab seega suuremate tellimuste puhul üldjuhul kasutama AS-i Eesti Post teenuseid.

2010. aasta septembris korraldasid Rahandusministeerium nn. eurokalkulaatorite riigihanke ning AS Eesti Energia infosüsteemi vahetusest teavitamise riigihanke. AS Eesti Post pakkus neil hangetel AS-i Eesti Elektronpost ettevalmistatud saadetiste laialiveoks märkimisväärselt soodsamaid tingimusi kui AS-ile Itella Information. Selle tulemusena ei olnud AS Itella Information neil hangetel enam konkurentsivõimeline.

Konkurentsiameti hinnangul rikkus AS Eesti Post tõsiselt konkurentsiseadust, mistõttu määrati ettevõtjale rahatrahv 36 000 eurot.

Teate edastas:

Maarja Uulits

Välis- ja avalike suhete osakonna juhataja

Konkurentsiamet

tel: 667 2420

E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

„Best Practices on Cooperation between EU National Competition Authorities in Merger Review“  võeti vastu 8.novembril 2011.a. Tegemist on mittesiduva dokumendiga, mille eesmärgiks on edendada ja võimaldada infovahetust konkurentsiasutuste vahel, mis tegelevad ühe ja sama piiriülese koondumise kontrollimisega. Koostöö teatud koondumiste menetlemisel on nii koondumise osaliste kui ka konkurentsiasutuste huvides, muutes koondumise kontrolli protsessi tõhusamaks ja läbipaistvamaks.

Dokument on kättesaadav Euroopa Komisjoni kodulehel: http://ec.europa.eu/competition/ecn/mergers.html

Konkurentsiamet tegi sotsiaalministrile ettepaneku apteekide asutamispiirangu kaotamiseks.  Kehtiv piirang ravimiseaduses ei mõju eesmärgipäraselt ja kahjustab konkurentsi. Konkurentsiameti hinnangul on tegemist õigustamatu sekkumisega ettevõtlusvabadusse.

Kehtiva ravimiseaduse kohaselt ei tohi linnades uut üldapteeki avada, kui ühe olemasoleva apteegi kohta on vähem kui 3000 inimest ning maapiirkondades ei tohi lähim apteek jääda vähem kui 1 kilomeetri kaugusele.  Algselt kehtestati nimetatud piirangud maa-apteekide kaitseks ja ravimite kättesaadavuse tagamiseks, kuid käesolevaks hetkeks on selge, et neid eesmärke täidetud ei ole. „Apteekide asutamispiirangud on loonud olukorra, kus  uute konkurentide tulek suurettevõtjate kõrvale on oluliselt pärsitud,“ rõhutas Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.

Asutamispiirangust hoolimata on Ravimiameti andmetel maa-apteekide arv Eestis pidevalt kahanenud. Ettevõtjad ei asuta apteeke maapiirkondades, kus see ei ole kasumlik ning konkurents koondub ikkagi linnadesse. Seega ei aita need piirangud kaasa ravimite kättesaadavuse tagamisele ega kaitse maa-apteeke.

Apteekide asutamispiirangute kaotamise ettepaneku tegi Konkurentsiamet ka juba 2009. aastal. Lisaks turuosalistele ja Konkurentsiametile on asutamispiirangu  kaotamist toetanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Justiitsministeerium ning õiguskantsler. Kuigi varasem ettepanek leidis laialdast toetust, kehtib apteekide asutamispiirang endiselt.

Ettepaneku täistekstiga on võimalik tutvuda SIIN

Teate edastas:

Maarja Uulits

Välis- ja avalike suhete osakonna juhataja

Konkurentsiamet

tel: 667 2400

E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

Riigikohus otsustas 17.10.2011 mitte menetleda Fortum Termest AS-i kaebust Konkurentsiameti toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks, ameti otsuse tühistamiseks ning ameti kohustamiseks vaadata ettevõtja 30.04.2009 avaldus uuesti läbi. Sellega jäi lõplikult jõusse Konkurentsiameti 6.11.2009. otsus mitte kooskõlastada Fortum Termesti Pärnu võrgupiirkonnale soojuse piirhinda.

Konkurentsiamet tuvastas, et AS-i Tallinna Vesi kehtiv veeteenuse hind on 36 protsendi võrra põhjendatust kallim. Amet tegi 10. oktoobril  AS-ile Tallinna Vesi ettekirjutuse, mille kohaselt peab ettevõtja viima veeteenuse hinna kooskõlla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadusega.

Lisaks põhjendamatult kõrgele tulukusele on kehtiva veeteenuse hinna oluliseks puuduseks selles sisalduvad ebatõenäoliselt laekuvad tulud. Konkurentsiamet on seisukohal, et see on ebaõiglane korrektselt arveid tasuvate tarbijate suhtes. Ka sisaldub tänases hinnas ülereostuse kulu, mida tarbijad ei pea kinni maksma.

Ettekirjutuse järgi peab AS Tallinna Vesi hiljemalt käesoleva aasta 14. novembriks esitama Konkurentsiametile kooskõlastamiseks uue veeteenuse hinnataotluse, millega ettevõtja viiks hinna põhjendatud tasemele. Ettekirjutus loetakse täidetuks kui Konkurentsiamet  uue nõuetekohase hinnataotluse kooskõlastab.

Ettekirjutuse täitmatajätmisel on Konkurentsiametil õigus alustada ajutise veeteenuse hinna määramist, mis tähendaks tarbijatele veeteenuse hinna langust kuni 36 protsenti täna kehtivast hinnast.

Teate edastas:

------

Maarja Uulits

Välis- ja avalike suhete osakonna juhataja

Konkurentsiamet

tel: 667 2420

E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

Konkurentsiamet lõpetas 16.09.2011 järelevalvemenetluse AS Levira hinnakujunduse osas. Amet tuvastas, et AS Levira teenis majandusaastatel 2007/2008 – 2009/2010 ebaõiglaselt suurt kasumit. Menetluse kestel viis ettevõtja oma tegevuse seadusega kooskõlla. Täna on ettevõtja kasumlikkus mõistlikul tasemel.

AS Levira on ettevõtja, mis võimaldab teleprogrammide maapealset edastamist tavaantenniga saateid vastu võtta soovivate inimesteni. Nimetatud teenust ei osuta Eestis ükski teine ettevõtja. Samuti ei paku AS-i Levira poolt osutatavale teenusele konkurentsi muud teleprogrammide edastamise viisid (kaabel, satelliit jt), mis erinevad märkimisväärselt oma tehniliste ja äriliste omaduste poolest. Eelpoolnimetatud põhjusel omab AS Levira turguvalitsevat seisundit ning tema hinnad peavad olema kulupõhised.

Tavapärasest kõrgema kasumi põhjustas see, et aastatel 2007 - 2010 osutas AS Levira paralleelselt nii analoog- kui ka digitaalsignaali edastamise teenust. 01.07.2010 lõpetas Levira analoogsignaali edastamise. Konkurentsiamet veendus menetluse lõpuks, et Levira poolt läbi viidud muudatuste tulemusena ei olnud teenitud kasum enam põhjendamatult suur. Kuna Levira oli seaduserikkumise lõpetanud, lõpetas Konkurentsiamet menetluse ilma ettekirjutust tegemata.

Konkurentsiamet avaldab lähiajal otsuse avaliku versiooni, mis sisaldab juhtumi üksikasjalikumat kirjeldust.

teate edastas:

Maarja Uulits

Välis- ja avalike suhete osakonna juhataja

Konkurentsiamet

Tel: 667 2400

E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

AS Eesti Post esitas käesoleva aasta juunis Konkurentsiametile taotluse siseriiklike ja rahvusvaheliste kirisaadetiste edastamise tasude muutmiseks. Konkurentsiameti läbiviidud analüüsi kohaselt on AS-i Eesti Post taotlus põhjendatud. Siseriiklike kirisaadetiste edastamise hinnad on muutmata 2007. aastast ja rahvusvaheliste saadetiste hinnad 2000. aastast.

AS-i Eesti Post eelpoolnimetatud taotlus puudutab ainult universaalse postiteenuse raames osutatavate teenuste tasusid. Siseriikliku lihtkirja hind tõuseks taotluse kohaselt praeguselt 35 sendilt 45 sendile, kuid samas langeks näiteks väärtsaadetisena edastatavate standardkirjade baashind kõigis kaalukategooriates 50 sendi võrra.

Konkurentsiamet viis läbi universaalse postiteenuse tasude muutmise analüüsi ja esitas majandus- ja kommunikatsiooniministrile ettepaneku vastavate tasude muutmiseks. Amet leiab, et universaalse postiteenuse tasud on 4,4 miljoni euro ulatuses subsideeritud teiste teenuste arvelt. Sellise olukorra muutmiseks on kaks võimalust – kas muuta teenuste tasusid või maksta puudujääv osa kinni riigieelarvest. Viimane moonutaks oluliselt konkurentsiolukorda ning oleks riigieelarvele põhjendamatu lisakoormus.

2010. aastal edastati Eestis keskmiselt 4,9 lihtkirja elaniku kohta aastas. Rahvusvahelisi lihtkirju edastati keskmiselt 1,4 saadetist elaniku kohta aastas.

Teate edastas:

Maarja Uulits

Välis- ja avalike suhete osakonna juhataja

Konkurentsiamet

tel: 667 2400

E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

Konkurentsiamet tegi 31.05.2011 Võru Linnavalitsusele soovituse mitte anda Umbsaares asuvale MTÜ Võru Jäätmekeskus  jäätmekäitluskeskusele kas otseselt või läbi riigihanke tingimuste ainuõigust või muud eelisseisundit Võru linnas korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemisel. 

2011. aasta alguses jõudis Konkurentsiametini  teave, et Võru linn soovib sõlmida lepingu, mille kohaselt peab jäätmevedaja Ragn-Sells AS Võru linna soovil suunama kõik segaolmejäätmed, mis on kokku kogutud Võru linnas korraldatud jäätmeveo raames, käitlemiseks ühele ettevõtjale ehk Umbsaares asuvasse MTÜ Võru Jäätmekeskus omanduses olevasse jäätmekäitluskeskusesse. Samas oli Ragn-Sells AS teavitanud, et tarbijatele oleks soodsam kui  olmejäätmed viidaks konkureerivatesse käitluskohtadesse. Käesoleval hetkel on Võru linn korraldamas uut jäätmeveo konkurssi, kus Konkurentsiameti hinnangul on Umbsaare jäätmekäitluskeskusele antud märkimisväärne eelis.

Ameti hinnangul on kaheldav, kas Võru Linnavalitsus sellise eelise andmiseks üldse pädevust omab, kuna jäätmeseadus ei sisalda sätteid, mis seda küsimust selgelt reguleeriksid. Võimalus turul tegutseda peab jääma avatuks ka teistele nõuetele vastavatele ettevõtjatele. Jäätmevedajal peab olema valik, millisesse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta jäätmed viiakse. Konkurentsiamet rõhutab, et mõnele ettevõtjale konkurentsieelise andmist tuleb alati põhjendada, näidates ära, milliseid avalikke huve, seadusest tulenevaid nõudeid vms. eesmärke see teenib.  Eri- või ainuõiguse andmisel peab kohalik omavalitsus seega selgelt ära näitama, millistel põhjustel viiks vaba konkurents ebasoovitavatele tagajärgedele ning miks viib toimivasse konkurentsi sekkumine parema tulemuseni.  Konkurentsiametile jäi ebaselgeks, milliseid avalikke huve teenib Võru Linnavalitsuse kavatsus eelistada Umbsaare jäätmekäitluskeskust kui samasugust teenust soovib pakkuda mitu ettevõtjat ja mõned neist väidetavalt ka odavamalt. Konkurentsiamet on seisukohal, et Võru Linnavalitsuse poolt nimetatud keskkonnakaitselised eesmärgid on täidetavad muude vahenditega ning need ei ole tegelikult ainuõigusega seotud.   Võru Linnavalitsuse tegevus on kahjustanud konkurentsi, seades ohtu tarbijate huvid.

Konkurentsiameti soovitus on leitav SIIT.

Teate edastas:

Maarja Uulits
Välis- ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 6 672 400
E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

Elektroonilise side seaduse kohaselt peab Konkurentsiamet jälgima konkurentsiolukorda ning viima turuanalüüse läbi regulaarselt, s.o mitte harvemini kui kord kolme aasta jooksul. Et hinnata kehtestatud regulatsiooni tõhusust ja otstarbekust ning võtta reguleerimisel arvesse turul vahepeal toimunud arenguid, kavandab Konkurentsiamet uue turuanalüüside ringi alustamist käesoleva aasta septembris.

Turgudel toimunud arengute väljaselgitamiseks vajab Konkurentsiamet sideettevõtjatelt asjakohaseid andmeid, mida kogume sideteenuste osutajatele saadetavate küsimustike abil.

Sellega seoses avaldab Konkurentsiamet sideettevõtjatele kavandatavate turuanalüüsi küsimustike projektid, eesmärgiga saada nende kohta avalikkuse arvamusi ja ettepanekuid. Projektide elektroonilised vormid on kättesaadavad Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee/?id=10731.

Konkurentsiamet soovib sideettevõtjate ja huvitatud isikute seisukohta küsimustike projektide kohta eelkõige järgmistes küsimustes:

• Kas turusituatsiooni iseloomustamiseks valitud kriteeriumid küsimustikes on Teie hinnangul asjakohased ning kogutavate andmete koosseis piisav? Missuguseid täiendavaid andmeid peaks Konkurentsiamet koguma? Mis on Teie hinnangul ülemäärane?
• Kui olete ise konkreetset sideteenust osutav ettevõtja – kas Teil on võimalik küsimustikke kavandataval kujul täita? Kui leiate, et täitmine oleks mõnel põhjusel raskendatud, palume selle kohta konkreetseid viiteid ning parandusettepanekuid. 
• Kas kavandatavate küsimustike mõni osa jääb ebaselgeks?

Oodatud on ka muud seisukohad ja ettepanekud, samuti tähelepanekud, mida leiate, et Konkurentsiamet peaks andmete kogumisel silmas pidama.

Küsimustike kvaliteedi huvides palume, et oma seisukohti ja ettepanekuid põhjendaksite.

Arvamuse avaldajal palume märkida oma ees- ning perekonnanimi, juriidilise isiku või haldusorgani esitatava arvamuse puhul juriidilise isiku või haldusorgani nimi, samuti arvamuse esitaja kontaktandmed. Küsimustike kohta saab tagasisidet anda posti teel, faksiga või e posti teel aadressil mda@mkm.ee, kuni 13. juunini 2011.

Anonüümseid ning pärast arvamuste esitamise tähtpäeva möödumist esitatud arvamusi ei arvestata.

Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et ASi Tallinna Vesi väljastatud börsiteates sisaldus oluline ebatäpsus seoses veeteenuse hinnataotluse kooskõlastamata jätmisega.

ASi Tallinna Vesi 05.05.2011. a börsiteates sisalduv väide  „Konkurentsiameti väitel ei saa nad lepinguga määratud hinnatõusu kooskõlastada monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadusest tulenevate piirangute tõttu“ jätab mulje, justkui tuleneks vee-ettevõtja hinnakujunduse piirangud 01.11.2010 jõustunud seadusemuudatustest. See väide on eksitav.

Õiglase hinna, kulupõhisuse ja põhjendatud tulukuse nõuded olid ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduses ja konkurentsiseaduses sätestatud juba AS-i Tallinna Vesi erastamise ajal.  Monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadus ei muutnud veeteenuse hinnaregulatsiooni aluseid, vaid üksnes selle kehtestamisega kaasnevat menetlust ning hinna kehtestamise ja järelevalve pädevusi. Põhjendamatu tulu teeni­mine vee-ettevõtja põhitegevuses ei ole olnud seaduslik erastamise ajal ega pärast seda  ning selles suhtes ei saanud AS-il Tallinna Vesi ega tema investoritel kunagi tekkida õiguspärast ootust.

Konkurentsiamet jättis 02.05.2011.a AS-i Tallinna Vesi hinnataotluse kooskõlastamata, kuna ei nõustu ettevõtja esitatud veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevate kuludega. Muuhulgas moodustaks taotluse kohaselt ettevõtja ärikasum 50% kogu veeteenuse hinnast, mis ei ühti põhjendatud tulukuse põhimõtetega.

Teate edastas

------

Maarja Uulits

Välis- ja avalike suhete osakonna juhataja

Konkurentsiamet

tel: 667 2400

E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

Konkurentsiamet jättis 02.05.2011.a AS-i Tallinna Vesi hinnataotluse kooskõlastamata, kuna ei nõustu ettevõtja esitatud veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevate kuludega.

Konkurentsiamet jättis hinnataotluse kooskõlastamata, kuna ettevõtja soovis hinda lülitada komponente, mis ei ole aktsepteeritavad, näiteks reovee puhastamise nõuete mittetäitmisest tingitud kulu ning osade tarbijate poolt tasumata arvete kulu. „AS-i Tallinna Vesi taotluse kohaselt moodustaks ettevõtja ärikasum kogu veeteenuse hinnast 50%, millega Konkurentsiamet ei saa nõustuda, kuna see ei ühti põhjendatud tulukuse põhimõtetega,“  selgitas Konkurentsiameti otsust peadirektor Märt Ots.

Ka ei  ole AS Tallinna Vesi alustanud veeteenuse hinna kooskõlla viimist  võrdse kohtlemise põhimõttega, mis tähendab, et hinnavahet füüsiliste ja juriidiliste isikute vahel ei ole hakatud seaduse kohaselt kahandama.

AS Tallinna Vesi esitas  Konkurentsiametile 10.11.2010 taotluse veeteenuse hinna kooskõlastamiseks Tallinnas ja Saue linnas. Esialgse puudustega hinnataotluse luges Konkurentsiamet nõuetekohaseks arvates 2011. aasta 14. jaanuarist, kuna nimetatud kuupäevaks täiendas AS Tallinna Vesi hinnataotluse aluseks olevat dokumentatsiooni selliselt, et see võimaldas Konkurentsiametil menetluse alustamist.

Teate edastas

------

Maarja Uulits

Välis- ja avalike suhete osakonna juhataja

Konkurentsiamet

tel: 667 2400

E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

Euroopa Komisjoni koondumiste kontrolli töögrupp avab avalikuks konsultatsiooniks oma uue rahvusvahelist koostööd puudutava dokumendi „Draft External Best Practices for Cooperation in Merger Review“. Kommentaare oodatakse kuni 27.maini 2011.a ning neid on võimalik sisestada Euroopa Komisjoni kodulehel: http://ec.europa.eu/competition/consultations/2011_merger_best_practices/index_en.html.

Tegemist on mittesiduva dokumendiga, mille eesmärgiks on edendada ja võimaldada infovahetust konkurentsiasutuste vahel, mis tegelevad ühe ja sama piiriülese koondumise kontrollimisega. Koostöö teatud koondumiste menetlemisel on nii koondumise osaliste kui konkurentsiasutuste huvides, muutes koondumise kontrolli protsessi tõhusamaks ja läbipaistvamaks.

Dokument on kättesaadav Euroopa Komisjoni kodulehel: http://ec.europa.eu/competition/consultations/2011_merger_best_practices/en.pdf.

Konkurentsiameti hinnangul piirab hambaraviteenuse reklaamikeeld teenuseosutajate vahelist konkurentsi, mistõttu tuleks kaaluda reklaamiseaduse muudatuse algatamist, et sätestada vajalikud erandid nende hambaraviteenuste osas, mille hinnakujundus on vaba ja mille eest maksab tarbija. Vastava ettepaneku saatis Konkurentsiamet majandus- ja kommunikatsiooniministrile.

Konkurentsiamet leiab, et hambaraviteenusele kehtiv peaaegu täielik reklaamikeeld ei ole põhjendatud ning see vähendab teenuseosutajate motivatsiooni töötada majanduslikult efektiivselt, alandada teenuste hindu või arendada teenuste kvaliteeti. Kui puudub võimalus teha reklaami, siis on ka konkurents oluliselt kitsendatud, kuna pakkuja ei saa edastada oma potentsiaalsetele klientidele efektiivselt teavet oma konkurentsieeliste (odavam hind, parem sisseseade, teenindus vms) kohta. Sellised piirangud on üldjuhul vastuolus tarbijate huvidega ja ühiskonna huvidega laiemalt. Riigi poolt konkurentsile seatud piirangute üle peab olema avatud arutelu. Riigil on kohustus uurida piirangu mõjusid, hinnata selle õigustatust ja kui reklaamikeelu säilitamiseks puudub ülekaalukas avalik huvi, siis tuleb piirang kaotada või seda mõistlikkuse piires leevendada.

Ettepaneku ärakiri on saadetud Tarbijakaitseametile ja Sotsiaalministeeriumile, kes võiksid osaleda arutelus põhjendamatu reklaamikeelu kaotamiseks.

Konkurentsiameti ettepanek on leitav SIIT.

Konkurentsiamet teavitab, et ameti koostatud 05. aprilli 2011. a otsus nr 8.3-12/11-001 „AS Levira tunnistamine märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks ringhäälingu edastamise turul“ on avalikustatud Konkurentsiameti koduleheküljel http://www.konkurentsiamet.ee/?id=13968  6. aprillil 2011.

Konkurentsiamet on viimastel aastatel aktiivselt analüüsinud Eesti kaardimaksesüsteemi konkurentsiolukorda. Alljärgnevalt on kokkuvõtlikult kirjeldatud selle valdkonna seniseid arenguid.

Pangad maksavad üksteisele vahendustasusid siis, kui kaupmeest ja tarbijat teenindav ehk maksekaardi väljaandnud pank on erinevad. Sellisel juhul maksab kaupmeest teenindav pank tarbijat teenindavale pangale tasu, mis moodustab üldjuhul teatud protsendi kaardimakse summast. Pankadevahelised vahendustasud moodustavad olulise osa pankade poolt kaupmeestele rakendatavatest teenustasudest ning mõjutavad sellega kaupmehe juurdehindlust.

Ajalooliselt on pangad pea kõikjal maailmas pankadevahelised teenustasud mitmepoolselt kokku leppinud. Eelkõige viimase kümnendi jooksul on aga üha enam tõstatud küsimust, kas selline viis kahjustab konkurentsi. Sisuliselt on vahendustasude näol tegemist mehhanismiga, mille tulemusena kantakse tasude maksmise kohustus kaardivaldajalt üle kaupmehele. Samas maksab ka kaupmehetasud kaudselt kinni tarbija, kuna kaupmehed arvestavad kaardimaksetega kaasnevad kulud oma kaupade hindadesse. Majandusteadlaste seas on vahendustasude küsimus põhjustanud laialdast diskussiooni, kusjuures eelkõige on arutelu all olnud see, kas ja mil määral on selline tasude ülekandmise mehhanism tarbijalt kaupmehele kaardimaksesüsteemi optimaalseks toimimiseks vajalik.

Euroopa Liidus võib murdepunktiks pidada Euroopa Komisjoni poolt 90. aastatel alustatud ja 2007. aasta detsembris otsuseni jõudnud menetlust MasterCardi samasisuliste tasude osas, mis kehtisid piiriüleste tehingute puhul.

Euroopa Komisjon oli küll nõus, et mitmepoolselt kokkulepitud vahendustasud võivad iseenesest olla põhjendatud, kuid ei olnud rahul tasude suurusega. MasterCard täitis Euroopa Komisjoni ettekirjutuse ja langetas oluliselt mitmepoolse vahendustasu määra, kuid vaidlustas samas otsuse. Kohtuvaidlus Euroopa Komisjoni ettekirjutuse üle on hetkel veel pooleli. Oluline on ka märkida, et arvestades otsuse uudsust ja keerukust, Euroopa Komisjon Mastercardi suhtes mingeid sanktsioone ei rakendanud.

Peale Euroopa Komisjoni eelpool nimetatud otsust alustas Konkurentsiamet sarnaselt paljude teiste Euroopa konkurentsiametitega rahvusliku kaardimaksesüsteemi kontrollimist. Sel hetkel kehtis ka Eestis rahvusvaheliselt levinud korraldus, kus pangad olid mitmepoolselt kokku leppinud kõigi suhtes kehtivas ühesuuruses vahendustasus. Varsti peale menetluse alustamist muutsid pangad kardinaalselt kaardimaksete korraldust, minnes mitmepoolsetelt vahendustasudelt üle kahepoolselt kokkulepitud pankadevahelistele tasudele, kusjuures need tasud ka alanesid mõnevõrra. Kahepoolselt kokkulepitud pankadevaheliste tasude korraldus on praktiliselt teostatav üksnes väikese pankade arvuga riikides ning Konkurentsiametile teadaolevalt on see vähe levinud. Sellest tulenevalt on ka kahepoolsetel tasudel põhinevat korraldust rahvusvaheliselt vähe uuritud ning selle konkurentsiõiguslik käsitlus on sisuliselt olematu. Kahepoolsetel tasudel põhinev süsteem on meile lähematest riikidest kasutusel üksnes Rootsis, samas kui näiteks Lätis, kus sealne Konkurentsinõukogu hiljuti pankade tegevusse sekkus, olid pangad säilitanud mitmepoolsed vahendustasud.

Eeltoodut arvestades otsustas Konkurentsiamet enne lõpliku hinnangu andmist lasta uuel süsteemil mõnda aega toimida, et paremini mõista selle tõhusust ja pankade endi motivatsiooni pankadevahelisi vahendustasusid edaspidi alandada. 2010. aasta lõpuks kogutud ja analüüsitud teabe alusel tekkis Konkurentsiametil kahtlus, kas kahepoolsetel tasudel põhinev korraldus on  tegelikult oluliselt efektiivsem, kui mitmepoolsetel tasudel põhinev korraldus. Kuigi uuele süsteemile üleminekul langetasid pangad mõnevõrra vahendustasusid, ei ole hiljem sellist langetamist enam toimunud. Seetõttu on need tasud jäänud Eestis ikkagi üldjuhul kõrgemaks kui näiteks tasud, mida Euroopa Komisjon MasterCardi ja hiljem ka Visa Europe osas saavutas. Kahepoolsetel tasudel põhinev korraldus likvideerib küll suures osas need tasude mitmepoolsusest tulenevad probleemid, mida Euroopa Komisjon on maksesüsteeme menetledes silmas pidanud, kuid samas ei ole ka kahepoolsete tasude osas aktiivne konkurentsiolukord süsteemi senise toimimise ajal üheselt täheldatav olnud. Seega ei ole Konkurentsiametil käesolevaks ajaks täit veendumust, et Eesti pankade poolt juurutatud vähelevinud süsteem tegelikult konkurentsiolukorda oluliselt parandaks. Konkurentsiamet esitas oma vastavasisulise seisukoha käesoleva aasta veebruaris ka pankadele.

Konkurentsiameti hinnangul peaksid pankadevahelised tasud  ja vastavalt ka kaupmehetasud edaspidi senisest rohkem alanema. Praegusel ajal on pangad alustanud konsultatsioone uute kahepoolsete vahendustasude kehtestamiseks. Konkurentsiamet kujundab oma lõpliku seisukoha peale uute vahendustasude selgumist.

Vaata lisaks:

http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/09/515&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en

http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/10/1684

Konkurentsiamet tegi 04.03.2011.a AS-ile Eesti Post ettekirjutuse postiteenuse osutaja kohustuste rikkumise lõpetamiseks haldusmenetluses, mille raames Konkurentsiamet analüüsis AS Eesti Post poolt AS-ile Express Post pakutud postivõrgule juurdepääsu tasude vastavust postiseaduse nõuetele.

Postiseaduse § 24 lg 1 lubab kasutada postiteenuse osutamise eesmärgil teise postiteenuse osutaja postivõrku, kus selleks on vastav kirjalik leping. AS-le Eesti Post kuulub ainuke üle-eestiline postivõrk, millele on alates 2009.a kevadest soovinud postiteenuste osutamise eesmärgil saada juurdepääsu AS Express Post. Pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusena esitas AS Eesti Post AS-le Express Post kaks hinnapakkumist postivõrgule juurdepääsu tasudega: ühe liht- ja tähtkirjade edastamiseks ning teise üksnes lihtkirjade edastamiseks.

Konkurentsiamet analüüsis AS Eesti Post poolt AS-le Express Post pakutud postivõrgule juurdepääsu tasusid ning leidis, et AS Eesti Post ei ole viidatud tasude kujundamisel järginud postiseaduse § 24 lõikes 2 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab juurdepääs teise postiteenuse osutaja postivõrgule olema kättesaadav võrdsetel tingimustel ja sama kvaliteediga, millega teine postiteenuse osutaja seda võimaldab oma ema- ja tütarettevõtjale, klientidele või äripartneritele. Konkurentsiamet tuvastas, et AS Eesti Post on pakkunud AS-le Express Post juurdepääsu oma postivõrgule oluliselt ebasoodsamatel hinnatingimustel võrrelduna nendega, mille alusel AS Eesti Post edastab oma postivõrgus siseriiklikult liht- või tähtsaadetisena oma äriklientide, äripartneri ja tütarettevõtja võrreldavaid kirju. Arvestades, et AS Eesti Post ei pea AS-lt Express Post vastuvõetavate kirjade saajatele kättetoimetamiseks tegema sisuliselt täiendavaid toiminguid võrreldes nendega, mida AS Eesti Post teeb ärikirja klientide standardkirjade edastamiseks ärikirja teenuse raames, ei saa AS-lt Express Post küsitavad postivõrgule juurdepääsu hinnad olla Konkurentsiameti hinnangul ühelgi juhul kõrgemad ärikirja teenuse raames standardkirjade edastamise hindadest, millest on maha arvestatud riigile tasutav universaalse postiteenuse makse. Konkurentsiamet märkis, et juhul, kui AS Express Post annab AS Eesti Post postivõrku üle juba eelsorteeritud kirjad, siis peaks AS Express Post poolt üleantavate kirjade käitlemine olema AS-i Eesti Post jaoks pigem vastava tööprotsessi (sorteerimine) võrra odavam ärikliendi standardkirjade käitlemisest.  

Eeltoodut arvestades tegi Konkurentsiamet 04.03.2011.a ettekirjutuse, millega kohustab AS-i Eesti Post võimaldama AS-le Express Post postiteenuse osutamise eesmärgil juurdepääsu oma postivõrgule maksimaalselt samade hindadega, millega AS Eesti Post edastab ärikirja teenuse raames siseriiklikult liht- ja tähtsaadetisena äriklientide standardkirju, millest on maha arvestatud universaalse postiteenuse makse (viidatud makset peab AS-i Eesti Post postivõrgule juurdepääsu saamisel tasuma AS Express Post iga tema poolt AS Eesti Post postivõrku üleantud kirja pealt). Ettekirjutus näeb ühtlasi ette, et AS Express Post poolt kirjade eelsorteerimise korral peab AS-le Express Post pakutav hind olema eelsorteerimisest tingituna kulude kokkuhoiu võrra madalam võrdsetel tingimustel teiste eelsorteerimist teostavate ettevõtjatega.

Riigikohus otsustas 21.02.2011 mitte menetleda nn. valmisfirmade kartelliasjas esitatud kassatsioonkaebuseid. Seoses sellega jõustus Tallinna Ringkonnakohus otsus 17. detsembrist 2010, millega jäeti muutmata Harju Maakohtu 24.09.2010 otsus Paap Suurmaa, OÜ Liivikas Varad, Hannes Rosina, OÜ Wasp Projekt, Hardi Reiteri, I. Knudsen OÜ, Ivo Valveti, Volbeko Consult OÜ ja OÜ Amador-LC süüdi mõistmises konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimises.

Nimetatud isikud ja ettevõtjad leppisid 2009. aasta suvel kokku tõsta oluliselt nende poolt osutatava ettevõtete asutamise teenuse hinda. Sellega panid isikud toime karistusseadustikus sätestatud kuriteo, s.o. kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse, millega määratakse otseselt või kaudselt kindlaks hinna- ja muid kauplemistingimusi kolmandate isikute suhtes. Harju Maakohtu 24. septembri 2010. a otsusega karistati nimetatud isikuid rahaliste karistustega vahemikus 10 000 – 150 000 krooni ehk kokku 464 500 krooniga, millest osa ei pööratud koheselt täitmisele.

Maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonidega taotleti süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonides esitatud argumendid ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. Sellest tulevalt jättis Ringkonnakohtu kolleegium Harju Maakohtu süüdimõistva otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Kuna Riigikohus ei võtnud asja arutlusele, siis jäi jõusse Ringkonnakohtu otsus.

Konkurentsiamet esitas 18.02.2010 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning 22.04.2010 Riigikogu Majanduskomisjonile oma seisukohad ühistranspordiseaduses sisalduvate konkurentsipiirangute kohta. Vaatluse all on säte, mille rakendamine takistab uute vedajate turuletulekut ning turul juba tegutsevate ettevõtjate laienemist. Konkurentsiameti hinnangul kujutab see tõsist piirangut ettevõtlusvabadusele, kusjuures ei eksisteeri avalikke huve, mis sellise piirangu olemasolu õigustaks. Nimetatud põhjusel on vajalik kaaluda viidatud piirangute kaotamist ühistranspordiseadusest.

Konkurentsiameti soovitus on leitav SIIT.

1. jaanuaril 2011 võtab Eesti kasutusele Euroopa Liidu ühisraha euro.

Kuna Konkurentsiameti 26.03.09 ja 18.03.10 otsuste nr 8.3-12/09-0002 ja nr 8.3-11/10-001 alusel kehtestatud mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise- ja telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse hinnad jäävad eurodesse ümber arvestatuna alla ühe euro (telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse hinnad isegi alla ühe eurosendi), mõjutab eurodeks ümmardamise täpsus nimetatud teenuste hindasid oluliselt.

Konkurentsiamet osundab, et mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise- ja telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuste hindade ümberarvutamine toimub Eesti Panga määratud Eesti krooni vahetuskursi (1 euro = 15,6466 krooni) alusel. Saadud tulem tuleb ümmardada täpsusega neljanda kohani pärast koma. Kui viiendal kohal pärast koma on 5 või suurem number, ümardatakse neljandal kohal olev number ühe võrra ülespoole. Kui viiendal kohal pärast koma olev number on 0 kuni 4, jäetakse neljandal kohal olev number muutmata.

Näide: mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse hind 1,22 krooni/minut, on eurodesse ümberarvestatuna 0,07797 eurot (1,22/15,6466 = 0,07797), mis ümmardamise tulemusena võrdub 0,0780 eurot/minut.

Konkurentsiamet on seisukoha kujundamisel lähtunud vajadusest tagada nimetatud teenustele kehtestatud hinnaregulatsiooni võimalikult täpne rakendumine ka pärast eurole üleminekut. Põhimõte, et suurema täpsusastmega, näiteks kolm või neli kohta pärast koma, võib näidata summalt väikseid tariife ja hindu (nt kõneminutihinnad ja kõnealustustasud) on sätestatud ka „Hinna kahes vääringus avaldamise juhendi“ punktis 3.3. Kättesaadav: http://euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/download/Ettevtjatele/hinna_avaldamise_juhend__25.05.10.pdf

Euroopa Komisjon võttis vastu kaks määrust, millega antakse erand teadus- ja arendustöö kokkulepetele ja spetsialiseerumiskokkulepetele. Määrused hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2011. Samuti kiitis Euroopa Komisjon heaks horisontaalsete piirangute suunised, mis on heaks juhendmaterjaliks konkurentidest ettevõtjate vahelise teabevahetuse, standardite kehtestamise, ostukokkulepete ja kauplemiskokkulepete hindamiseks.

Lähemalt loe Euroopa Komisjoni pressiteatest.

Määruse tekstid ja suunised on leitavad SIIT.

Konkurentsiameti koduleheküljel on avalikustatud kinnitatud juhend „Veeteenuse hinna arvutamise soovituslikud põhimõtted“ (edaspidi Juhend).

Juhendi väljatöötamisel esitatud arvamustele ning arutelu käigus tekkinud küsimustele on antud selgitused/vastused “Konkurentsiameti selgitused/vastused juhendi "Veeteenuse hinna arvutamise soovituslikud põhimõtted" kohta“

Konkurentsiameti koduleheküljel on avalikustatud Küsimustikud, mis tuleb hinnataotlejatel täita enne hinnataotluse esitamist. Küsimustike täitmisel tuleb juhinduda koduleheküljel avaldatud „Hinnataotluse esitamise juhendist“.

Küsimuste tekkimisel on võimalus saada täiendavat informatsiooni telefonidel 6 672 583, 6 672 584 või e-kirja teel: kertu.saul@konkurentsiamet.ee või kadri.kaljaste@konkurentsiamet.ee.


------
Maarja Uulits
Välis- ja avalike suhete osakonna juhataja
Konkurentsiamet
tel: 667 2420
E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

Konkurentsiamet on seisukohal, et AS-i Tallinna Vesi poolt 10. novembril 2010 esitatud taotlus veeteenuse hinna kooskõlastamiseks aastateks 2011-2015 ei vasta ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduses (ÜVVKS) sätestatud nõuetele. Konkurentsiamet andis AS-ile Tallinna Vesi aega puuduste kõrvaldamiseks kuni 13. detsembrini 2010.

Konkurentsiamet on seisukohal, et AS-i Tallinna Vesi taotlus ei vasta ÜVVKS-i nõuetele ega võimalda kontrollida, kas ettevõtja poolt taotletav hind on seaduses sätestatud nõuetele vastav. AS Tallinna Vesi taotleb veeteenuse hinna kooskõlastamist prognoosiga järjepidevaks ja iga-aastaseks hinnakasvuks, mis ei ole kooskõlas ÜVVKS-i hinnaregulatsiooni ning põhimõtetega. Taotlusest ei selgu üheselt, milliseid tasusid ja millistele piirkondadele soovib AS Tallinna Vesi veeteenuse hindasid kooskõlastada. Lisaks ei sisalda hinnataotluse aluseks olev dokumentatsioon nõuetele vastavat raamatupidamisandmete eristust.

Teate edastas:

Maarja Uulits

Välis- ja avalike suhete osakonna juhataja

Konkurentsiamet

tel: 667 2420

E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

Konkurentsiamet tegi majandus- ja kommunikatsiooniministrile ettepaneku algatada seaduse muudatus, vaadata üle kehtivad toetuste määrad ja korrigeerida neid vastavalt reaalsele olukorrale. Konkurentsiameti poolt läbi viidud analüüs taastuvate energiaallikate toetuste skeemi kohta näitab, et hetkel kehtivad toetuste määrad on liiga kõrged.

Ulatusliku projektide tasuvusanalüüsi tulemused annavad tunnistust sellest, et tänase elektri hinna juures võib toetuse määra oluliselt  alandada. Toetuse määra alandamine võimaldaks ka tarbijatele soodsamat elektri hinda.

„Majanduslikult tasuvate projektide subsideerimine elektritarbija poolt ei vasta tarbija õiguslikele ootustele. Tänased toetuste määrad on liiga kõrged, takistavad vaba konkurentsi ning on samal ajal tarbijale liiga koormavad,“ võttis analüüsi tulemused kokku Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.

 Teate edastas:

------

Maarja Uulits

Üldosakonna juhataja

Konkurentsiamet

tel: 667 2400

E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

Käesoleva aasta 1. novembril kehtima hakkava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseaduse § 14 lg 9 alusel on Konkurentsiametil ülesanne koostada juhend  „Veeteenuse hinna arvutamise soovituslikud põhimõtted“.

Juhend on aruteluks avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel (http://www.konkurentsiamet.ee) alates 07.09.2010 kuni 27.09.2010. Oma arvamust saab avaldada e-posti aadressil: klarika.siegel-lorvi@konkurentsiamet.ee.
Arvamuse avaldajal palume märkida oma ees- ning perekonnanimi, juriidilise isiku või haldusorgani puhul juriidilise isiku või haldusorgani nimi. Märkuste ja ettepanekute puhul palume ära märkida, millise juhendi punkti kohta märkus või ettepanek kehtib.
Juhul, kui esitatavas arvamuses kasutatakse ärisaladust sisaldavat informatsiooni, palume täpselt viidata, missugust lauses sisalduvat teavet peate ärisaladuseks. Konkurentsiamet ei käsitle ärisaladusena avalikustamisele kuuluvat või avalikustatud teavet.
Anonüümseid ning pärast arvamuste esitamise tähtpäeva möödumist esitatud arvamusi ei arvestata.

Laekunud kommentaaride arvestamise/mittearvestamise põhjused avaldame konkurentsiameti koduleheküljel koos juhendi lõpliku variandiga.

Juhendiga tutvumiseks vajuta SIIA

Konkurentsiamet esitas 26. augustil Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le oma seisukohad võrgutasude hinnataotluse osas. Ettevõtja taotleb hetkel kehtivate võrgutasudega võrreldes keskmiselt 18,8%-list tõusu, sealhulgas tegevuskulude kasvu 11,3%.

Konkurentsiameti hinnangul peavad võrgutasud olema kulupõhised ja põhjendatud ning seega ei pea amet ettevõtja võrgutasude hinnataotlust põhjendatuks. Konkurentsiamet on seisukohal, et ajal, mil vabaturu tingimustes tegutsevad ettevõtted on asunud kulude kokkuhoiule, peavad sama suunda järgima ka monopolid ning tegevuskulude oluline kasv tänases majanduskeskkonnas ei saa olla kuidagi põhjendatud.

Vastavalt elektrituruseadusele koosneb elektri hind elektrienergia ja võrguteenuse hinnast ning mõlemad tuleb kooskõlastada Konkurentsiametiga.

Teate edastas:

Maarja Uulits

Üldosakonna juhataja

Konkurentsiamet

tel: 667 2400

E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

Konkurentsiamet tuletab vee-ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele meelde, et seoses käesoleva aasta 1. novembril jõustuva monopolide hinnapiirangute kehtestamise seadusega, muutuvad nimetatud kuupäeval automaatselt kehtetuks kohalike omavalitsuste määrused, millega on kehtestatud senised veeteenuste hinnad.

Vastavalt uue seaduse rakendussättele kohustub vee-ettevõtja kuni uue hinna kooskõlastamiseni jätkama teenuse osutamist hindadega, mis kehtivad 31. oktoobril 2010. Seega on seadusevastane rakendada üleminekuajal mis tahes hindu, mis seaduse jõustumisele eelneval päeval ei kehti. Samuti ei tohi vee-ettevõtja rakendada hindu, mis on kohaliku omavalitsuse poolt varem kehtestatud määrusega kinnitatud hilisemaks ajaks kui 31. oktoober. Näiteks ei ole õigust rakendada hinda, mis peaks kohaliku omavalitsuse määruse kohaselt kehtima hakkama 1. jaanuaril 2011.

Ka on seadusevastane rakendada hindu, mis on kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud peale käesoleva aasta juulikuud. Kuni uue seaduse jõustumiseni kehtib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 14 lg 2 redaktsioon, mille alusel saab hinda kehtivaks lugeda vaid juhul, kui hinnamäärus on avalikustatud vähemalt 90 päeva enne hinna kehtima hakkamist. Sellest tulenevalt on vee-ettevõtja uue seaduse jõustumisel kohustatud rakendama  veeteenuse hindasid, mis avalikustati hiljemalt 3. augustil ja kehtisid 31. oktoobril 2010. Nimetatud tingimustele mittevastavate hindade rakendamine pärast käesoleva aasta 1. novembrit toob vee-ettevõtjale kaasa seaduses sätestatud vastutuse.

Monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks väärteovastutusele arvestama kriminaaltrahviga summas kuni 250 miljonit krooni, kui ebaseadusliku hinna rakendamisega kaasneb turgu valitseva seisundi kuritarvitamine, muuhulgas ebaõiglase hinnatingimuse rakendamine.

------

Maarja Uulits

Üldosakonna juhataja

Konkurentsiamet

tel: 667 2400

E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

Konkurentsiamet tervitab Rahandusministeeriumi plaani leevendada pensionifondide vahetamisele seatud piiranguid, kuid peab vajalikuks nende piirangute veelgi ulatuslikumat vähendamist. Konkurentsiamet tegi ettepaneku võimaldada osakuomanikul pensionifondi vahetamist 30 päeva möödumisel avalduse esitamisest.

Kehtiva kogumispensionide seaduse kohaselt on pensionifondi osakuid võimalik vahetada vaid üks kord aastas. Konkurentsiamet on seisukohal, et tegemist on tõsise piiranguga tarbijate valikuvabadusele ja sellest tulenevalt ka fondihaldurite vahelisele konkurentsile ning raskendatud on uute teenusepakkujate turule tulek. Rahandusministeerium on esitanud kogumispensionide seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt tekiks tarbijatel võimalus vahetada olemasolevaid kohustusliku pensionifondi osakuid kolm korda aastas ning suunata uusi sissemakseid teise fondi kolme tööpäeva jooksul. Konkurentsiameti hinnangul piirab ka võimalus kolm korda aastas kohustuslikke pensionifonde vahetada oluliselt tarbijate valikuvabadust ja tõhusat konkurentsi. Uutel teenusepakkujatel oleks keeruline turule tulla olukorras, kus klientide pärast on võimalik tõhusalt konkureerida vaid kolmel korral aastas.

Pensionifondide vahetamise piiramist on peamiselt põhjendatud sellega, et tihedama vahetamise lubamine kallutaks fondivalitsejate investeerimispoliitikat ebasoovitavalt lühiajalisele kasule orienteeruma ja annaks vale signaali osakuomanikele, kelle teadmised investeerimisest ei ole tõenäoliselt eriti kõrged. Teiselt poolt aga võib piirangute tulemusena väheneda konkurents ja langeda tarbijate heaolu kõrgenenud hinnataseme ja/või halvenenud kvaliteedi näol. Antud juhul ei kohusta pensionifondide vahetamise piirang otseselt pensionifonde oma investeerimispoliitikat teatud suunas kujundama ning tuleks kaaluda, kas fondivalitsejate investeerimispoliitikat oleks võimalik ja otstarbekas reguleerida muude, selleks sobivamate vahenditega. On kaheldav, kas tarbijate investeerimisalased otsused muutuksid sellest paremaks, kui nende otsustamisvabadust piirata. Lähtudes eeltoodust on Konkurentsiamet teinud ettepaneku võimaldada osakuomanikul vahetada pensionifondi 30 päeva möödumisel vastava avalduse esitamisest.

Lisaks leiab Konkurentsiamet, et eelnõuga tuleb muuta fondihaldurite tasustamist läbipaistvamaks, sätestades kogumispensionide seaduses konkreetsed nõuded teenustasude avalikustamisele. Konkurentsiameti hinnangul on tarbijatel käesoleval ajal tihti keerukas aru saada, kui palju nad fondihaldurile teenustasusid tegelikult maksavad.

Täiendav info:

Juhan Põldroos

Järelevalveosakonna juhataja

Konkurentsiamet

Tel: 667 2450

E-post: juhan.poldroos@konkurentsiamet.ee

Teate edastas:

Maarja Uulits

Üldosakonna juhataja

Konkurentsiamet

Tel: 667 2400

Tallinna Halduskohus tegi 30. juunil 2010. a otsuse, millega jättis rahuldamata Rautakirja Estonia AS (endine AS Lehepunkt) kaebuse Konkurentsiameti 29. aprilli 2009. a ettekirjutuse nr 5.1-4/09-0020 tühisuse tuvastamise või alternatiivselt tühistamise nõudes.

Konkurentsiamet tegi Rautakirja Estonia AS-ile ettekirjutuse, mille kohaselt rikkus ettevõtja ajakirjade hulgimüügi kaubaturul Eestis turgu valitsevat seisundit omava ettevõtjana konkurentsiseaduse § 16 punkti 3, mis keelab turgu valitseval ettevõtjal võrdväärsete kokkulepete korral erinevate tingimuste pakkumise või rakendamise erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda.

Konkurentsiamet tuvastas, et Rautakirja Estonia AS on ajakirjade hulgimüügiteenuse pakkumisel kehtestanud võrdväärsete kokkulepete puhul kirjastajatele, kes kuuluvad kahte Eesti juhtivasse kontserni (Ekspress Grupp ja Eesti Meedia) madalama teenustasu kui teistele kirjastajatele, kes nimetatud suurtesse kontsernidesse ei kuulu. Analüüsides, kas Rautakirja Estonia AS-il tekib suurte kontsernide teenindamisega seotult kulude kokkuhoidu, mis põhjendaks majanduslikult soodsama tasumäära kehtestamist, leidis amet, et suurtesse kontsernidesse kuuluvate kirjastajate teenindamisel ei teki märkimisväärset kulude kokkuhoidu, mis põhjendaks erinevusi tasumäärades. Ajakirja teenindamise kulu ei sõltu valdavalt sellest, milline kirjastaja konkreetset ajakirja välja annab, mistõttu on suurtesse kontsernidesse kuuluvate kirjastajate poolt väljaantavate ajakirjade teenindamine soodsama tasumäära alusel objektiivselt põhjendamata.

Konkurentsiamet asus seisukohale, et põhjendamatult erinevate teenustasude kehtestamisega kahjustab Rautakirja Estonia AS konkurentsi kirjastajate vahel, kuna suurtele kirjastuskontsernidele on loodud põhjendamatu konkurentsieelis, samal ajal kui kõrgemat teenustasu maksvad kontsernidesse mittekuuluvad kirjastajad on pandud ebasoodsamasse konkurentsiolukorda.

Konkurentsiameti ettekirjutus on kättesaadav aadressil: http://www.konkurentsiamet.ee/public/Otsused/2009/o2009_020e.pdf

Homme, 4. juunil toimub Kuressaares rahvusvaheline elektrituru mini-foorum, mis toob kokku energiaturu regulaatorid, ettevõtjad, Euroopa Komisjoni esindajad ja teised huvitatud osapooled, et arutleda ühtse elektrituru loomise ja arendamise üle Balti riikides.
Seekordsel foorumil on tähelepanu keskmes elektribörside loomine Eestis ja Leedus, mis on suur samm edasi Balti elektrituru suunas. Kuulatakse ka Põhjamaade kogemusi turujärelevalve osas, tehakse kokkuvõtteid turu toimimisest ja antakse ülevaade tehtud tööst.
Foorumil esinevad konkurentsiameti peadirektor Märt Ots, Leedu elektribörsi korraldaja BaltPool UAB tegevjuht Lina Skrabutėnaitė, Eesti elektribörsi korraldaja Nord Pool Spot müügijuht Hando Sutter, Norra elektrituru regulaatori vanemnõunik Anne Dønnem jt.
2006. aasta kevadel algatas foorumite toimumise traditsiooni  Euroopa Komisjoni poolt 2003. aastal asutatud ametlik nõustajate kogu ERGEG (ingl k European Regulators´Group for Electricity and Gas), mis ühendab Euroopa Liidu liikmesriikide energiavaldkonna regulaatoreid. Balti elektrituru mini-foorum toimub kaks korda aastas. Eelmine foorum leidis aset 2009. aasta sügisel Vilniuses.
Foorum toimub Kuressaares, Arensburg Boutique Hotel & Spa`s.

Teate edastas:

Maarja Uulits

Üldosakonna juhataja

Konkurentsiamet

Tel: 667 2400

E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

Täna, 02. juunil algas Pärnus 7. Regionaalne konkurentsikonverents. Baltimaade, Soome ja Poola konkurentsiasutuste esindajate iga-aastane kohtumine on aastate jooksul osutunud tõhusaks koostöövormiks, mille käigus vahetatakse teadmisi ja praktilist kogemust konkurentsivaldkonnas.

Kahepäevasest konverentsist moodustab suurema osa arutelu temaatilistes töögruppides, mis annab võimaluse kogemuste vahetamiseks  juhtumite menetlejate tasandil.

Lisaks tutvustavad osalevate konkurentsiametite peadirektorid viimase aasta jooksul toimunud arenguid seadusandluses ja annavad ülevaate asutuste tegevustest ja organisatsioonilistest muudatustest.

Teate edastas:

Maarja Uulits

Üldosakonna juhataja

Tel: 667 2400

E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

Alates 1 juunist hakkab kehtima  Vabariigi Valitsuse 27. mai 2010. a  määrus nr 60 „Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate vertikaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)“, millega reguleeritakse edasimüügisuhteid, mis piirduvad Eesti territooriumiga. Riikidevahelist kaubandust puudutavatele edasimüügilepingutele kohaldatakse alates 1 juunist 2010 Euroopa Komisjoni 20. aprill 2010 määrust nr 330/2010, „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes“. Kehtivatele kokkulepetele kohaldub 1 aastane üleminekuperiood.

Oma olulises osas toetub Eesti siseriiklik grupierandi määrus peaaegu täielikult Euroopa Komisjoni vastavale määrusele nr 330/2010. Seega olulisemaks muudatuseks võib lugeda, et kui käesoleval hetkel kehtiva grupierandi määruse kohaselt on grupierandi kohaldumisel oluline eelkõige tarnija turuosa, mis ei tohi ületada 30%, siis uue määruse kohaselt on oluline ka ostja turuosa ostuturul, mis samuti ei tohi samuti ületada 30%. 

Nimetatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 60 kohaldub ka mootorsõidukite remondi- ja hooldusteenuste ning varuosade müügi kokkulepetele. Käesoleval hetkel reguleerib remondi- ja hooldusteenuste ning varuosade müügi kokkuleppeid mootorsõidukite grupierand. Sarnaselt Euroopa Komisjoni vastava määruse muutmisega, hakatakse viidatud kokku­lepetele kohaldama üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandi norme, mille tõttu on toodud vastavad sätted mootorsõidukite grupierandist vertikaalsete kokkulepete määrusesse. 27. mai 2010 võttis Euroopa Komisjon vastu määruse nr 461/2010 „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes mootorsõidukisektoris“. Nimetatud määrusega sätestatakse, et uute mootorsõidukite ostmise, müügi või edasimüügi kokkulepetele kohaldatakse alates 1 juunist 2010 kuni 31.maini 2013 käesoleval hetkel kehtivat Euroopa Komisjoni mootorsõidukite grupierandi määrust 1400/2002. Mootorsõidukite järelturuga seotud kokkulepetele kohaldatakse üldist vertikaalset grupierandid ehk komisjoni määrust nr 330/2010 ning lisaks komisjoni määruses 461/2010 sätestatut. Euroopa Komisjoni määruse ja seletuskirja mootorsõidukite kohta leiab veebilehelt http://ec.europa.eu/competition/sectors/motor_vehicles/legislation/legislation.html

Vabariigi Valitsuse 27 mai.2010 määrus nr 60 vertikaalsete kokkulepete kohta on kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13321138

Lisainformatsioon:

Katrin Tasa

Konkurentsiteenistuse nõunik

Tel: 6672461

20. aprillil võttis Euroopa Komisjon vastu määruse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes (grupierand).

Nimetatud määrus reguleerib konkurentsireegleid kaupade ja teenuste edasimüügil. Kui käesoleval hetkel kehtiva grupierandi määruse kohaselt on oluline eelkõige tarnija turuosa, mis ei tohi ületada 30%, siis uue määruse kohaselt on oluline ka ostja turuosa ostuturul, mis samuti ei tohi ületada 30%. Internetimüügi kiire leviku tõttu on täpsustatud ka internetikaubanduse reegleid (nt ei tohi tarnija ja edasimüüja kokkuleppida ostja ümbersuunamises, kui selgub, et ostja ei asu selle edasimüüja territooriumil). 

Uus määrus hakkab kehtima 1. juunist 2010, kehtivatele kokkulepetele on kehtestatud üleminekuaeg 1 aasta.

Euroopa Komisjoni pressiteade on kättesaadav aadressil:  http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/10/445&format=HTML&aged=0&language=ET&guiLanguage=en

Lisateave:

Katrin Tasa

Järelevalveosakonna nõunik

E-post: katrin.tasa@konkurentsiamet.ee

tel: 6 672 461

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ootab kõiki huvilisi Tartu-, Jõgeva- ja Viljandimaalt osalema Konkurentsiameti seminaril „Piirkondlik konkurentsipäev“, mis toimub 07. aprillil 2010 Tartus, Dorpat konverentsikeskuses.

Konkurentsiamet alustas 2009. aasta sügisel konverentsisarja „Konkurentsipäev“, mille eesmärgiks on konkurentsialase teadlikkuse tõstmine. Kuna huvi konverentsil osalemise vastu oli väga suur, soovib Konkurentsiamet  alustada samalaadsete piirkondlike ürituste sarja. Oleme veendunud, et eesseisev seminar toetab partneritevahelise koostöö väljundina konkurentsi puudutavate põhimõtete ja probleemide teadvustamist.

Ettekannetega käsitlevad Konkurentsiameti asjatundjad peamisi asutust ja selle tegevust puudutavaid küsimusi. Seminar on suunatud riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse ametnikele, kusjuures keskendutakse tegevuses esinevatele konkurentsipiirangutele, eri- või ainuõiguse andmisele ning sellele, mida tuleb jälgida riigihangete hindamisel. Suur osa seminarist on pühendatud ettevõtjate konkurentsialase teadlikkuse tõstmisele, mis  tutvustab konkurentsireegleid sh keelatud tegevusi ja jõustunud leebusprogrammi. Lisaks leiab käsitlemist see,  kuidas Konkurentsiamet viib läbi hinnamenetlusi infrastruktuuri ettevõtetele turgudel, kus vaba konkurents ei toimi.

Konverentsi ajakava:

9.30 – 10.00        Hommikukohv

10.00 – 11.00     Mida peaks teadma kohalik omavalitsus konkurentsiõigusest? Katrin Tasa, järelevalveosakonna nõunik, Konkurentsiamet

11.00 – 11.30     Kohvipaus

11.30 – 12.00     Milleks meile Konkurentsiamet? Märt Ots, peadirektor, Konkurentsiamet

12.00 – 13.00     Keelatud kokkulepped ja leebusprogramm. Juhan Põldroos, järelevalveosakonna juhataja, Konkurentsiamet

13.00 – 14.00     Lõuna

14.00 – 15.00     Hinnaregulatsioonist. Külli Haab, raudtee ja energiateenistuse juhataja – peadirektori asetäitja, Konkurentsiamet

15.00 – 15.30     Konkurentsiameti ja kohalike omavalitsuste roll veeregulatsioonis. Märt Ots, peadirektor, Konkurentsiamet

Oma osalemissoovist palume teatada hiljemalt 06. aprilliks e-posti aadressil: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

Seminarist osavõtt on osalejatele tasuta.

Seoses elektrituru osalise avamisega alates 1. aprillist soovitab Konkurentsiamet tarbijatel, kes on saanud vabatarbijaks olemise teate, kuid peavad seda ebaõigeks, pöörduda teate saatnud jaotusvõrguettevõtja poole, et oma vabatarbija staatus vaidlustada. Tarbija peab sellisel juhul oma seisukohti põhjendama ja tõendama, et ei kasuta saadud elektrienergiat üksnes oma tarbeks vaid müüb osa sellest elektrienergiast oma võrgu kaudu edasi  teistele tarbijatele, kes ei paikne elektrienergia müüjaga samal kinnistul.

Konkurentsiameti poole on pöördunud mitmed tarbijad, kes on saanud jaotusvõrguettevõtjalt teate, et nad vastavad vabatarbija kriteeriumitele ning on kohustatud alates 1. aprillist ostma elektrienergiat vabaturult. Paljud teate saanud tarbijad soovivad saada selgust, kas nad on vabatarbijad või mitte. Segadus on tekkinud seoses elektrituruseaduse muudatuste jõustumisega 27. veebruaril 2010.

Muudatuste kohaselt on vabatarbija see, kes kasutab elektrienergiat sellises tarbimiskohas, kus kalendriaasta jooksul on ühe või mitme liitumispunkti kaudu tarbitud elektrienergiat vähemalt 2 GWh. Nimetatud koguse hulka arvatakse tarbimiskohas toodetud ja kasutatud elektrienergia. Elektrituruseaduse  § 14 sätestab võrguettevõtjale kohustuse kontrollida ning pidada arvestust tema võrguga ühendatud tarbijate tarbimiskoguste üle.  Juhul, kui tarbija vastab elektrituruseaduse §-s 13 sätestatule, siis tuleb sellest asjaomast tarbijat teavitada seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

Nii mõnelgi juhul saab aga tarbija  liitumispunkti kaudu jaotusvõrguettevõtja  võrgust üle 2 GWh elektrienergiat aastas, kuid ei kasuta kogu saadud elektrienergia kogust ära oma tarbeks vaid müüb osa saadud elektrienergiast ajalooliselt väljakujunenud võrgustruktuurist ja elektrivarustuse situatsioonist tulenevalt  edasi oma tarbijatele, kelle hulgas võib olla ka kodutarbijaid.

Konkurentsiameti hinnangul ei saa sel viisil elektrienergiat  tarbivat  isikut käsitleda vabatarbijana ning juhib jaotusvõrguettevõtjate ning tarbijate tähelepanu sellele, et elektrituruseaduse tähenduses on elektrienergiat ostev isik tarbija üksnes oma tarbeks kasutatava elektrienergia osas. Seega on lisaks elektrituruseaduse §-s 13 sätestatud nõuetele vaja igal konkreetsel juhul täiendavalt hinnata ka seda, kas isik  tarbib kogu aasta jooksul saadud elektrienergia (2 GWh) üksnes oma tarbeks või müüb seda edasi. "Seadusandja mõte ja eesmärk ei saanud olla see, et õnnetu juhuse läbi peavad mõned väiketarbijad, kelle hulgas võib olla ka kodutarbijaid, hakkama edaspidi tarbima elektrienergiat hinnaga, mis kujuneb elektriturul vabatarbijatele,“ selgitas Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.

Konkurentsiamet saadab vastavasisulise teate ka kõigile jaotusvõrguettevõtjatele. Käesoleval hetkel tegutseb Eesti Vabariigis 38 jaotusvõrguettevõtjat, kelle kohta on andmed kättesaadavad konkurentsiameti kodulehelt: www.konkurentsiamet.ee

Teate edastas:

Maarja Uulits

Üldosakonna juhataja

Konkurentsiamet

tel: 667 2400

E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

Konkurentsiamet leiab, et taksopeatuste rendileandmine Tallinna Linnavalitsuse poolt läbi viidud kujul  kahjustab taksoteenuseid pakkuvate ettevõtjate vahelist konkurentsi ja ahendab sellega tarbijate valikuvõimalusi. Olukorras, kus olulisematele taksopeatustele omab ligipääsu vaid üks ettevõtja, on konkureerivate ettevõtjate tegevus takistatud.

MTÜ Eesti Taksojuhtide Liit palus Konkurentsiametil hinnata, kas Tallinna Linnavalitsuse tegevus olulisemate taksopeatuste konkursi korras rendile andmisel on kooskõlas konkurentsiseaduse, vaba ettevõtluse ja hinnakujundamise põhimõtetega. 

Tallinna Linnavalitsus on asunud piirama taksoettevõtjate vahelist konkurentsi majanduslikult kõige tasuvamas segmendis – vanalinnas. Konkurentsiamet on seisukohal, et tegemist on konkurentsipiiranguga, mida ei kaalu üles Tallinna Linnavalitsuse poolt esitatud põhjendused. Neid eesmärke, mida Tallinna Transpordiamet on enampakkumist korraldades silmas pidanud, ei ole taksopeatusi rentides kas võimalik täita või neid saaks saavutada selleks oluliselt kohasemaid vahendeid kasutades. Lisaks ei tekkinud taksopeatuste rendile andmiseks ka tõsiseltvõetavat konkurssi, ainsa nõuetele vastava pakkumise esitas vaid üks ettevõtja.

Tallinna Linnavalitsus esitas Konkurentsiametile mitmeid erinevaid põhjendusi, miks taksopeatuste rendile andmine on avalikes huvides. Näiteks, konkursi eesmärkideks on muuhulgas parandada taksoteenuse kvaliteeti ja korrektsust, tagada heakord taksopeatustes ja motiveerida taksojuhte tegutsema Tallinna kesklinnast eemal, kus hetkel on taksoteenuse osutamine väidetavalt puudulik. Samuti soovitakse parandada liikluse sujuvust, sest klienti ootavad taksojuhid häirivad vanalinna piirkonnas liiklust. Konkurentsiameti hinnangul tuleks sellist liiki probleemide lahendamiseks kasutada muid vahendeid, näiteks sätestades taksoteenuse osutajatele erinevaid kvaliteedinõudeid ja teostades nende üle järelevalvet. Lisaks pole mitmed eesmärgid taksopeatuste rentimisega vahetult seotud. Näiteks ei muuda see otseselt liiklust sujuvamaks ega taksoteenuse osutamist kesklinnast eemal tasuvamaks.

Konkurentsipiirangute rakendamine on selliste eesmärkide saavutamiseks ebaproportsionaalne ja kohmakas vahend, mis takistab paljude seadusekuulekate taksojuhtide tegevust. Konkurentsiamet soovitas Tallinna Linnavalitsusel edaspidi loobuda taksopeatuste välja rentimisest üksikutele taksoettevõtjatele.

Teate edastas:

Maarja Uulits

Üldosakonna juhataja

Konkurentsiamet

tel: 667 2400

E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

27. veebruaril 2010 jõustus karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja konkurentsiseaduse muutmise seadus, mis võeti Riigikogus vastu käesoleva aasta 20. jaanuraril.

Leebusprogrammi põhisisuks on konkurentsi kahjustava koostöö osalise leebem kohtlemine (kuni karistusest täieliku vabastamiseni), kui osaline esimesena teatab Konkurentsiametile konkurentsi kahjustavast koostööst või esitab esimesena olulised tõendid õigusrikkumise kohta. Leebuse kohaldamise tingimuste täitmise üle otsustab Riigiprokuratuur.

Leebusprogrammi jõustudes on avatud Konkurentsiameti infotelefon: 667 2444. Leebuse kohaldamise taotlusi on võimalik esitada e-posti aadressil: leebus@konkurentsiamet.ee

Konkurentsiamet esitas hinnangu Tallinna Linnavalitsuse võimalikule kavatsusele suunata kõik Tallinna haldusterritooriumil tekkivad jäätmed ühe ettevõtja poolt rajatavasse jäätmepõletusjaama. Vastav linnavalitsuse otsus võib oluliselt mõjutada konkurentsiolukorda nii kaugkütte- kui elektriturul. Konkurentsiamet andis Tallinna Linnavalitsusele soovituse hoiduda ainuõiguse või muu eelisseisundi andmisest ühele jäätmekäitluskohale.

Konkurentsiameti hinnangul ei kohusta jäätmeseadus omavalitsust ühte jäätmekäitluskohta valima, neid kohti võib olla ka mitu. Kuigi omavalitsusel on õigus piirata jäätmekäitluskohtade hulka näiteks geograafilisest kriteeriumist lähtudes, ei anna see õigust piirata jäätmekäitluskohtade valikut ühe konkreetse ettevõtjaga. Võimalus teenust osutada peab jääma avatuks kõigile seaduslikele kriteeriumitele vastavatele ettevõtjatele.

Konkurentsiamet peab äärmiselt oluliseks rõhutada, et kuna mis tahes konkurentsipiirangud võivad tarbijate huve tõsiselt kahjustada, võib neid rakendada üksnes juhul, kui eksisteerivad ülekaalukad avalikud huvid, mida ei ole võimalik saavutada kasutades teisi, konkurentsi vähem kahjustavaid meetodeid. Tallinna Linnavalitsus ei selgitanud Konkurentsiametile, millist eelist omab jäätmete reserveerimine ühele ettevõtjale, võrreldes olukorraga, kus jäätmete pärast konkureeriksid kõik teatud kriteeriumitele vastavad ettevõtjad.

Kui Tallinna Linnavalitsus siiski leiab, et ainuõiguse andmine mõnele jäätmekäitluskohale on avalikes huvides, tuleb selleks korraldada läbipaistev konkurss vastavalt konkurentsiseaduse §-le 14. Sel viisil saaksid ka teised teenust pakkuvad ettevõtjad läbipaistvatel tingimustel oma pakkumise teha ning ka avalikkus oleks teadlik, milline on konkursi korraldamise eesmärk ja millised on ettevõtjatele seatud tingimused.

Teate edastas:

Maarja Uulits

Üldosakonna juhataja

Konkurentsiamet

Tel: 6 672 400

E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

President Toomas Hendrik Ilves kuulutas 9. veebruaril välja karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse, mis võeti Riigikogus vastu 20. jaanuraril 2010.

Leebusprogrammi põhisisuks on konkurentsi kahjustava koostöö osalise leebem kohtlemine (kuni karistusest täieliku vabastamiseni), kui osaline esimesena teatab Konkurentsiametile konkurentsi kahjustavast koostööst või esitab esimesena olulised tõendid õigusrikkumise kohta. Leebuse kohaldamise tingimuste täitmise üle otsustab Riigiprokuratuur.
Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse jõustub üldises korras, s.o 10. päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

Leebusprogrammi jõustudes on avatud Konkurentsiameti infotelefon: 667 2444. Leebuse kohaldamise taotlusi on võimalik esitada e-posti aadressil: leebus@konkurentsiamet.ee

Eile, 20. jaanuaril võttis Riigikogu vastu karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse, millega luuakse leebusprogrammi näol tõhus vahend kartellidevastases võitluses. Leebusprogrammi põhisisuks on konkurentsi kahjustava koostöö osalise leebem kohtlemine (kuni karistusest täieliku vabastamiseni), kui osaline esimesena teatab Konkurentsiametile konkurentsi kahjustavast koostööst või esitab esimesena olulised tõendid õigusrikkumise kohta. Leebuse kohaldamise tingimuste täitmise üle otsustab Riigiprokuratuur.

„Ettevõtjate konkurentsi kahjustava koostöö avastamine on üks Konkurentsiameti prioriteete, mistõttu oleme leebusprogrammi kaua oodanud. See on suur samm kartellidevastases võitluses, mis aitab meil edaspidi seda varjatuimat kuriteoliiki veelgi tulemuslikumalt menetleda,“ sõnas Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.
Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse jõustub üldises korras, s.o 10. päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

Leebusprogrammi jõustudes on avatud Konkurentsiameti infotelefon: 667 2444. Leebuse kohaldamise taotlusi on võimalik esitada e-posti aadressil: leebus@konkurentsiamet.ee.

Teate edastas:
Aroonika-Margarita Voites
Üldosakonna peaspetsialist
Konkurentsiamet
Telefon: 667 2400
E-post: info@konkurentsiamet.ee

Konkurentsiamet toetab Riigikogu menetlusse võetud ravimiseaduse muutmist, millega kaotataks praegu kehtivad apteekide asutamise piirangud. Konkurentsiameti hinnangul on üldapteegi tegevusloa väljaandmise ja muutmise piirangud otstarbetud ja vaba konkurentsi pärssivad.

Käesoleva aasta maikuus esitas Konkurentsiamet ettepanekud konkurentsiolukorra parandamiseks ravimiturul, milleks olid käsimüügiravimite müügi võimaldamine väljaspool apteeke ning ravimiseaduse § 42¹ tühistamine, mis sätestab piirangud üldapteekide asutamisele.

Eesti apteegiteenuste turgu iseloomustab turujõu kogunemine väheste ettevõtjate kätte, kusjuures kahele ettevõtjale kuulub sisuliselt 90% apteegiteenustest. Konkurentsiameti hinnangul on ravimiseaduse § 42¹ näol tegemist konkurentsiolukorra reaalse kahjustamisega, kuna apteekide asutamise piirangud täidavad vaid suuremate turul tegutsevate ettevõtjate huve ning soodustavad ravimituru kontsentreerumist veelgi.

Samuti on Konkurentsiamet jätkuvalt seisukohal, et konkurentsiolukorra paremaks muutmisel on sama oluline ka ameti teine ettepanek, mis puudutab käsimüügiravimite turustamise leebemat korda ning loodab, et ka see ettepanek jõuab lähiajal valitsusse arutamisele. „Praeguseks väljakujunenud turu tingimustes on lõpptarbijate heaolu silmas pidades hädavajalik konkurentsi kõigi võimalike meetmetega elavdada,“ rõhutas muudatuste vastuvõtmise tähtsust Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.

Konkurentsiamet on vastavasisulise kirja saatnud ka Riigikogu sotsiaalkomisjonile.

Teate edastas:

Maarja Uulits

Üldosakonna juhataja

Konkurentsiamet

tel: 667 2400

E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

Konkurentsiamet tegi otsuse, millega keeldus kooskõlastamast Tartu linna suurima kaugkütteettevõtte Tartu Keskkatlamaja ASi poolt esitatud soojuse hinda 814 kr/MWh. Hetkel on ettevõtte soojuse müügihind 640,48 kr/MWh. Seega oleks ettevõte taotluse rahuldamine toonud tarbijatele kaasa hinnatõusu 27%.

Ettevõtja on peamise hinnatõusu põhjusena toonud ülemineku soojuse- ja elektri koostootmisele. Vastavalt kaugkütteseadusele tuleb soojusettevõttel tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.

Konkurentsiamet on seisukohal, et soojuse- ja elektri koostootmine kohalikest kütustest on absoluutselt õigustatud, kuna see toob kaasa energia kokkuhoiu. Samal ajal peavad uue kaasaegse koostootmise tehnoloogia juurutamine, sellega kaasnev energiasääst ning kohalike kütuste kasutamine elektri tootmise kõrval andma efekti ka soojustarbijatele.

Teate edastas:
Maarja Uulits
Üldosakonna juhataja
Konkurentsiamet
tel: 667 2400
E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

Konkurentsiamet teavitab, et ameti koostatud „Era- ja äriklientidele kindlaks määratud asukohas telefonivõrgule juurdepääsu turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavand“ on tehtud avalikkusele kättesaadavaks 07. detsembril 2009. Otsuse kavandiga saab tutvuda aadressil http://www.konkurentsiamet.ee/?id=13483. Elektroonilise side seaduse § 47 alusel on avalikkusel õigus esitada selle kohta arvamusi kuni 18. jaanuarini 2010.

 Oma arvamust saab avaldada meiliaadressil mda@mkm.ee.

Arvamuse avaldajal palume märkida oma ees- ning perekonnanimi, juriidilise isiku või haldusorgani esitatava arvamuse puhul juriidilise isiku või haldusorgani nimi.

1. Kas nõustuteEra- ja äriklientidele kindlaks määratud asukohas telefonivõrgule juurdepääsu turupiiritlemise kohta tehtud järeldusega?
2. Kas nõustute turuanalüüsi järeldustega ettevõtja märkimisväärse turujõu kohta? Kas kriteeriumid, millele tuginedes Konkurentsiamet järeldab ettevõtjate märkimisväärse turujõu esinemist, on Teie hinnangul asjakohased ning kas Teie hinnangul on Konkurentsiamet asjaolusid õigesti hinnanud?
3. Kas konkurentsiprobleemide kirjeldus piiritletud sideturul on täielik ning õiglane? Kas mõni oluline aspekt on jäänud kajastamata?
4. Kohustuste efektiivsus: Kas kavandatavad kohustused tervikuna suudavad kõrvaldada ettevõtja märkimisväärse turujõu ärakasutamise ohu ning tuvastatud konkurentsiprobleemide mõju või seda vähemalt vähendada? Kas kohustuste kehtestamine otsuse kavandis kirjeldatud viisil vastab vastava teenuse ostmisest huvitatud ettevõtjate tegelikule nõudlusele?
5. Kohustuste põhjendatus: kas regulatiivse sekkumise maht ja viis on põhjendatud? Kas iga kavandatav kohustus on Teie hinnangul proportsionaalne ning võimaldab seatud eesmärki saavutada? Kas kohustuste maht ja täpsusaste on piisav?
6. Kas otsuse kavandi mõni osa jääb ebaselgeks? Kas te leiate, et kavandatavad kohustused on adekvaatselt motiveeritud? Missuguses osas peaks Konkurentsiamet kohustusi detailsemalt kirjeldama?

Oodatud on ka muud seisukohad ja ettepanekud.

Palume samuti, et juhul, kui esitatavas arvamuses kasutatakse ärisaladust sisaldavat informatsiooni, viitaksite konkreetselt, missugust vastulauses sisalduvat teavet peate ärisaladuseks. Konkurentsiamet ei käsitle ärisaladusena avalikustamisele kuuluvat või avalikustatud teavet.

Anonüümseid ning pärast arvamuste esitamise tähtpäeva möödumist esitatud arvamusi ei arvestata.

Konkurentsiamet viis läbi AS-i Tallinna Vesi majandustegevuse analüüsi ja jõudis järeldusele, et ettevõtte poolt rakendatav veeteenuse hind ei ole kooskõlas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusega, kuna see tagab ettevõtjale põhjendamatult suure tulukuse.

AS-i Tallinna Vesi raamatupidamise aastaaruannete alusel kujunes 2007. aastal ettevõtte kapitali tootlikkuseks 16,9% ning 2008. aastal vastavalt 18,1%. Kuna AS Tallinna Vesi on monopoolne ettevõte, siis ei tohiks Konkurentsiameti hinnangul  ettevõtte varade tootlikkus ületada 8,3%. Seega on ettevõtte kapitali tootlikkus olnud põhjendatud tasemest üle kahe korra kõrgem.

Analüüs viidi läbi konkurentsiolukorra uuringu raames, mis käsitleb vee-ettevõtjate majandustegevust mitmetes Eesti omavalitsustes. Täna kehtiva seaduse järgi ei saa Konkurentsiamet nõuda vee-ettevõtjalt hinna seadusega kooskõlla viimist, kuna hind on kehtestatud valla- või linnavalitsuse määrusega. Analüüsist selgub, et Tallinna Linnavalitsus peaks vaatama üle vee hinna kehtestamise alused ning viima need vastavusse rahvusvaheliselt tunnustatud hinnaregulatsiooni põhimõtetega, et selle kaudu tagada hindades mõistlik kasum.

Konkurentsiamet on seisukohal, et AS Tallinna Vesi peab esitama uue hinnataotluse Tallinna Linnavalitsusele ning viima oma tegevuse seadusega kooskõlla. Konkurentsiameti soovitus ja analüüs on saadetud ka linnavalitsusele ning õiguskantslerile, kellel on õigus vaidlustada Riigikohtus linnavalitsuse määrus, millega veeteenuse hind on kehtestatud.

Teate edastas:

Maarja Uulits

Üldosakonna juhataja

Konkurentsiamet

tel: 667 2400

E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

Täna, 05. novembril Tallinnas toimuv Konkurentsiameti konverents Konkurentsipäev 2009 toob kokku ettevõtjad ja tunnustatud asjatundjad konkurentsialastes küsimustes ning ameti head koostööpartnerid nii era- kui avalikust sektorist.

Konkurentsipäev 2009 on sissejuhatus uuele traditsioonile, mis toetab konkurentsi puudutavate küsimuste teadvustamist ettevõtjate ja riigiasutuste hulgas ning ühiskonnas laiemalt.

Konverentsi avab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Juhtiv riigiprokurör Lavly Lepp keskendub oma ettekandes viimase aasta arengutele seoses kartellijuhtumite menetlustega, tuues seejuures näiteid senisest kohtupraktikast. Advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous vandeadvokaat Tanel Kalaus arutleb teemal, kas konkurentsiõigus on „ravim kõigi haiguste jaoks“. Peagi ametisse asuv OÜ Elering juhataja Taavi Veskimägi vastab retoorilisele küsimusele, kas vaba elektriturg on vaid illusioon, Pangaliidu juht Aivar Rehe analüüsib konkurentsi toimimist pangandussektoris. Lennundusturul toimuvat käsitleb Estonian Air´i tegevjuht Andrus Aljas ning veehinna regulatsiooni tulevikku tutvustab Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Raili Niine.

Konkurentsiameti poolt esinevad peadirektor Märt Ots, järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos ning sideteenistuse juhataja Margus Kasepalu.

Konverentsi moderaator on Ain Mäeots Vanemuise teatrist.

Informatsiooni konverentsi kohta võib leida veebilehelt  http://www.konkurentsiamet.ee/?id=14517 .

Konkurentsipäev 2009 toimub neljapäeval, 5. novembril Tallinnas, Swissotelis.

Täiendav informatsioon:
Maarja Uulits
Üldosakonna juhataja
Konkurentsiamet
Tel: 667 2400
E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

Tartu linna suurim kaugkütteettevõte AS Tartu Keskkatlamaja esitas 20. juulil Konkurentsiametile taotluse soojuse hinna 814 kr/ MWh (lisandub käibemaks) kooskõlastamiseks. Hetkel on ettevõtte soojuse müügihind 616,73 kr /MWh (lisandub käibemaks). Seega soovib ettevõte tõsta tarbijatele müüdava soojuse hinda üle 30%.

Ettevõtja on hinnatõusu põhjusena toonud ülemineku soojuse- ja elektri koostootmisele. Vastavalt kaugkütteseadusele tuleb soojusettevõttel tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.

Konkurentsiamet on esitanud ettevõttele oma seisukoha soojuse hinna kujunemisest ning on veendunud, et soojuse- ja elektri koostootmise juurutamine on absoluutselt tervitatav, kuid samas ei tohi see kaasa tuua soojuse hinna tõusu lõpptarbijale.

Täiendav informatsioon: 

Maarja Uulits
Üldosakonna juhataja
Konkurentsiamet
tel: 667 2400
E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

Konkurentsiamet kontrollis suve jooksul Eesti Posti poolt osutatavat motokannet hajaasustusega piirkondades. Kontrolli tulemused näitasid, et Eesti Posti tegevus hajaasustusega piirkondades ei ole rahuldav.  Seoses kontrollreidide tulemustega on Konkurentsiamet peatanud postkontorite sulgemise taotluse läbivaatamise.

Motokanne on ettenähtud postisaadetiste ja perioodiliste väljaannete kättetoimetamiseks saajale kas postkasti kaudu või vahetult ning postisaadetiste vastuvõtmiseks. Sama teenusega kogutakse saadetisi kirjakastidest ja osutatakse postiteenuste müüki kliendi elu- või asukohas. Motokande teenust saavad kasutada füüsilised ja juriidilised isikud, kes elavad maapiirkonnas lähimast postkontorist kaugemal kui 5 km.

Konkurentsiameti kontrollreidid näitasid, et telefoni teel tellitud teenus üldjuhul toimis. Seevastu veebipõhist ehk Eesti Posti kodulehe kaudu esitatud tellimust selle täitjatele ei edastata. Siinkohal on kliendi jaoks segadust tekitav, et kodulehel kinnitab teade tellimuse kättesaamist.

Amet heidab Eesti Postile ette ka seda, et kliendid, kellel oleks õigus motokandele, ei ole sellest võimalusest teadlikud. Maapiirkondades elavaid kliente ei ole piisavalt informeeritud universaalse postiteenuse tarbimise võimalustest.  

Eesti Post on Konkurentsiametile esitanud taotluse 10 postkontorite sulgemiseks. Suletavate postkontorite alternatiiviks märgib ettevõtja motokande. Amet on peatanud nimetatud taotluse läbivaatamise põhjusel, et motokanne ei toimi reeglipäraselt.

Konkurentsiamet kavandab sügisel täiendavalt ulatuslikke kontrollreide just motokande toimimise hindamiseks. Senikaua kui selline teenus laitmatult ei toimi, ei nõustu amet ka postkontorite edasise sulgemisega.

Täiendav informatsioon:

Margus Kasepalu

Sideteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja

Konkurentsiamet

Tel: 667 2430

E-post: margus.kasepalu@konkurentsiamet.ee

-----

Maarja Uulits

Üldosakonna juhataja

Konkurentsiamet

Tel: 667 2420

E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

Konkurentsiamet teatab, et ameti poolt koostatud fikseeritud elektroonilisele sidevõrgule (füüsilise) juurdepääsuteenuste turul  märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsus on tehtud avalikkusele kättesaadavaks alates 14. Septembrist 2009 Konkurentsiameti kodulehel:  http://www.konkurentsiamet.ee/?id=13968

Konkurentsiamet tunnistab, juhindudes elektroonilise side seaduse § 49 lõikest 1 ning kooskõlas sama seaduse §‑ga 135, Elion Ettevõtted AS-i märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks elektroonilisele sidevõrgule (füüsilise) juurdepääsuteenuste turul.

Konkurentsiamet algatas menetluse Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ suhtes, et kontrollida ettevõtja tegevuse vastavust elektrituruseadusele. Elektrituruseaduse § 67 paneb võrguettevõtjale kohustuse tagada mõõteseadmete kogumine ja töötlemine tehniliste nõuete kohaste mõõteseadmete abil.
09. septembril ETV saates „Pealtnägija“ väideti, et ligi 65 000 elektriarvestit, mis mõõdavad klientide tarbitud voolukoguseid, ei ole nõuete kohaselt taadeldud.
„Konkurentsiamet kontrollib Jaotusvõrgu tegevuse vastavust seadusele. Taatlemata arvestite kasutamine on selge seaduserikkumine,“ sõnas Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.

Lugupidamisega,

------
Maarja Uulits
Üldosakonna juhataja
Konkurentsiamet
tel: 667 2420
E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

Täna, 02. septembril allkirjastasid Kaasanis Eesti Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ja Venemaa Föderaalse Monopolidevastase Ameti peadirektor Igor Artemjev koostöökokkuleppe, mille kohaselt arendavad ja tugevdavad ametid konkurentsipoliitika alast koostööd.

Kokkuleppe peamine eesmärk on teha koostööd vaba ja tõhusa konkurentsi tagamisel, võttes arvesse mõlema riigi kehtivaid õigusakte.

„Kuritegevus, sealhulgas kartellide sõlmimine, ei tunne riigipiire. Meie jaoks on ühtviisi oluline õppida üksteise kogemusest kui vahetada teavet konkurentsirikkumiste uurimisel ,“ hindas koostöölepingu sõlmimise tähtsust Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots

Konkurentsiasutuste vahelise koostöö peamine väljund on töökogemuste ja teadmiste vahetamine konkurentsireeglite rikkumise uurimise valdkonnas, sealhulgas abi osutamine konkurentsiolukorra hindamisel ning  kahe- või mitmepoolsete konsultatsioonide ja seminaride korraldamine.

Lugupidamisega,

Maarja Uulits

Üldosakonna juhataja

Konkurentsiamet

tel: 667 2420

E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

2010 aasta mais lõpeb Euroopa Komisjoni grupierandi regulatsioon uute mootorsõidukite turustamisele ning remondi ja hooldusteenuste teostamisele¹. Seetõttu käivad konsultatsioonid grupierandi võimaliku muutmise suhtes ning Komisjon on välja andnud teatise kavandatava konkurentsiõiguse raamistiku kohta mootorsõidukisektoris².

Nimetatud teatises on väljapakutud, et uute mootorsõidukite turustamisele eriregulatsiooni ei tule vaid turustamise kokkuleppeid tuleb vaadata kooskõlas üldise vertikaalsete kokkulepete grupierandiga³, üleminekuajaga 31 mai 2013. Komisjon on oma mootorsõidukite sektori analüüsis⁴  leidnud, et mootorsõidukite müügil suuri konkurentsiprobleeme ei ole ja seetõttu võiksid turustuskokkulepped alates 2013 olla reguleeritud üldise vertikaalsete piirangute grupierandiga ning mootorsõiduki sektorile suunatud selgitustega. Samas on konkurentsiprobleeme tuvastatud eelkõige mootorsõidukite müügijärgses teeninduses ning seetõttu leiab Komisjon, et remondi-ja hooldusteenuste ja/ või varuosade tarnimise ja turustamise kokkulepete suhtes tuleks lisaks vertikaalsele grupierandile rakendada sektoraalset regulatsiooni alates 1. juulist 2010.

Remondi-ja hooldusteenuste ning varuosade tarnimise kokkulepete uues regulatsioonis pööratakse tähelepanu eelkõige:

1. Tagada sõltumatute ettevõtjate täielik ja võrdne ligipääs tehnilisele teabele,  mis on tagatud ka kehtiva mootorsõidukite grupierandiga;
2. Varuosade kättesaadavuse mittepiiramisele tarnija poolt;
3. Garantiide kasutusele ehk kui käesoleval ajal on garantii ajal võimalik teostada korralist hooldust ka mujal kui volitatud esinduses, juhul kui tööd tehakse vastavalt tootja kriteeriumitele, siis sama võimalust soovitakse laiendada ka lisa/täiendavatele garantiidele;
4. Oleks tagatud ettevõtjate, kes vastavad tarnija kriteeriumitele, volitatud remonditöökodade liikmeks võtmine.

Üldine vertikaalsete kokkulepete grupierand kohaldub tingimusel, et tarnija turuosa ei ole suurem kui 30% kaubaturust.  Kuna mootorsõidukite remondi-ja hooldustööde kaubaturg on margipõhine, võib paljude volitatud remonditöökodade turuosa olla suurem kui 30% ning sellisel juhul grupierand ei kohaldu ja piiranguid kokkulepetes tuleb individuaalselt hinnata.

Mootorsõidukite turustamisel oleksid suuremad muutused võrreldes kehtiva grupierandiga järgmised:

1. Nagu eespool öeldud on turuosa määr, mille puhul grupierand kohaldub 30 %;
2. Tarnijal on võimalus kehtestada rangemaid ühe margi müügi kohustusi ehk vertikaalsete kokkulepete grupierandis on konkurentsikeelukohustus kuni 80 % ostetud kaupadest, mootorsõidukite grupierandis praegu 30%. Konkurentsikeelukohustus võib olla pandud kuni 5 aastaks ehk siis tarnija võib edasimüüjale ühe margi müümise kohustuse panna 5 aastaks;
3. Võimalus keelata lisamüügikohtade avamine teisel territooriumil;
4. Võimalus nõuda, et mootorsõidukite edasimüüjad teostaksid ka remondi ja hooldustöid;
5. Grupierandi kehtivus ei ole seotud enam lepinguliste tingimustega nt et mõlemal poolel peab olema võimalus pöörduda vaidlustes sõltumatu eksperdi poole,  lepingu kestvus ja lõpetamisest etteteatamise aeg, lepingu lõpetamise põhjused ja turustuslepingute üleminek teisele sama võrgustiku liikmele.

Eeltoodud erinevuste kohta koostab Komisjon selgituse, kuidas mootorsõidukisektoris neid sätteid kohaldatakse.

Komisjoni täpsemate põhjenduste ja ettepanekutega saab tutvuda siin (http://ec.europa.eu/competition/sectors/motor_vehicles/documents/communication_et.pdf)

Komisjon soovib märkusi teatise kohta 25. Septembriks 2009.

Katrin Tasa
Konkurentsiteenistuse järelevalveosakonna nõunik
6672461

Konkurentsiamet teatab, et ameti koostatud „Lairiba juurdepääsu turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavand“ on tehtud avalikkusele kättesaadavaks 19. mail 2009. Otsuse kavandiga saab tutvuda aadressil http://www.konkurentsiamet.ee/?id=13483. Elektroonilise side seaduse § 47 alusel on avalikkusel õigus esitada selle kohta arvamusi kuni 19. juunini 2009.

Oma arvamust saab avaldada meiliaadressil mda@mkm.ee

Arvamuse avaldajal palume märkida oma ees- ning perekonnanimi, juriidilise isiku või haldusorgani esitatava arvamuse puhul juriidilise isiku või haldusorgani nimi.

Konkurentsiamet soovib sideettevõtjate ja huvitatud isikute seisukohta piiritletud sideturu kohta eelkõige järgmistes küsimustes:

1. Kas nõustute konkreetse „Lairiba juurdepääsu turu“ piiritlemise kohta tehtud järeldusega?
2. Kas nõustute turuanalüüsi järeldustega ettevõtja märkimisväärse turujõu kohta? Kas kriteeriumid, millele tuginedes Konkurentsiamet järeldab ettevõtjate märkimisväärse turujõu esinemist, on Teie hinnangul asjakohased ning kas Teie hinnangul on Konkurentsiamet asjaolusid õigesti hinnanud?
3. Kas konkurentsiprobleemide kirjeldus piiritletud sideturul on täielik ning õiglane? Kas mõni oluline aspekt on jäänud kajastamata?
4. Kohustuste efektiivsus: kas kavandatavad kohustused tervikuna suudavad kõrvaldada ettevõtja märkimisväärse turujõu ärakasutamise ohu ning tuvastatud konkurentsiprobleemide mõju või seda vähemalt vähendada? Kas kohustuste kehtestamine otsuse kavandis kirjeldatud viisil vastab vastava teenuse ostmisest huvitatud ettevõtjate tegelikule nõudlusele?
5. Kohustuste põhjendatus: kas regulatiivse sekkumise maht ja viis on põhjendatud? Kas iga kavandatav kohustus on Teie hinnangul proportsionaalne ning võimaldab seatud eesmärki saavutada? Kas kohustuste maht ja täpsusaste on piisav?
6. Kas otsuse kavandi mõni osa jääb ebaselgeks? Kas te leiate, et kavandatavad kohustused on adekvaatselt motiveeritud? Missuguses osas peaks Konkurentsiamet kohustusi detailsemalt kirjeldama?

Oodatud on ka muud seisukohad ja ettepanekud.

Samuti palume, et juhul, kui esitatavas arvamuses kasutatakse ärisaladust sisaldavat informatsiooni, viitaksite konkreetselt, missugust vastulauses sisalduvat teavet peate ärisaladuseks. Konkurentsiamet ei käsitle ärisaladusena avalikustamisele kuuluvat või avalikustatud teavet.

Anonüümseid ning peale tähtaja möödumist esitatud arvamusi ei arvestata.

Konkurentsiamet teavitab, et ameti koostatud „Fikseeritud elektroonilisele sidevõrgule (füüsilise) juurdepääsuteenuste turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavand“ on tehtud avalikkusele kättesaadavaks 28. aprillil 2009. Otsuse kavandiga saab tutvuda aadressil http://www.konkurentsiamet.ee/?id=13483. Elektroonilise side seaduse § 47 alusel on avalikkusel õigus esitada selle kohta arvamusi kuni 28. maini 2009.

Oma arvamust saab avaldada meiliaadressil mda@mkm.ee

Arvamuse avaldajal palume märkida oma ees- ning perekonnanimi, juriidilise isiku või haldusorgani esitatava arvamuse puhul juriidilise isiku või haldusorgani nimi.

1. Kas nõustute konkreetses „Fikseeritud elektroonilisele sidevõrgule (füüsilise) juurdepääsuteenuste turu piiritlemise kohta tehtud järeldusega?
2. Kas nõustute turuanalüüsi järeldustega ettevõtja märkimisväärse turujõu kohta? Kas kriteeriumid, millele tuginedes Konkurentsiamet järeldab ettevõtjate märkimisväärse turujõu esinemist, on Teie hinnangul asjakohased ning kas Teie hinnangul on Konkurentsiamet asjaolusid õigesti hinnanud?
3. Kas konkurentsiprobleemide kirjeldus piiritletud sideturul on täielik ning õiglane? Kas mõni oluline aspekt on jäänud kajastamata?
4. Kohustuste efektiivsus: Kas kavandatavad kohustused tervikuna suudavad kõrvaldada ettevõtja märkimisväärse turujõu ärakasutamise ohu ning tuvastatud konkurentsiprobleemide mõju või seda vähemalt vähendada? Kas kohustuste kehtestamine otsuse kavandis kirjeldatud viisil vastab vastava teenuse ostmisest huvitatud ettevõtjate tegelikule nõudlusele?
5. Kohustuste põhjendatus: kas regulatiivse sekkumise maht ja viis on põhjendatud? Kas iga kavandatav kohustus on Teie hinnangul proportsionaalne ning võimaldab seatud eesmärki saavutada? Kas kohustuste maht ja täpsusaste on piisav?
6. Kas otsuse kavandi mõni osa jääb ebaselgeks? Kas te leiate, et kavandatavad kohustused on adekvaatselt motiveeritud? Missuguses osas peaks Konkurentsiamet kohustusi detailsemalt kirjeldama?

Oodatud on ka muud seisukohad ja ettepanekud.

Palume samuti, et juhul, kui esitatavas arvamuses kasutatakse ärisaladust sisaldavat informatsiooni, viitaksite konkreetselt, missugust vastulauses sisalduvat teavet peate ärisaladuseks. Konkurentsiamet ei käsitle ärisaladusena avalikustamisele kuuluvat või avalikustatud teavet.

Anonüümseid ning pärast arvamuste esitamise tähtpäeva möödumist esitatud arvamusi ei arvestata.

Konkurentsiamet annab teada, et on tulenevalt maagaasi ja põlevkiviõli hindade langusest  kooskõlastanud madalamad soojuse piirhinnad paljudele soojusettevõtetele. Amet jälgib pidevalt kütuseturul toimuvaid hinnamuutusi ning kontrollib soojuse piirhindade kulupõhisust. Lähikuudel jätkub soojuse piirhindade langus nende ettevõtete puhul, kes kasutavad kütusena maagaasi ja põlevkiviõli.

AS-i Tallinna Küte poolt müüdava soojuse hind alanes alates 1. märtsist võrreldes veebruariga 11,1%, uus müüdava soojuse hind ilma käibemaksuta on 767,87 kr/MWh.

AS-i Tartu Keskkatlamaja (AS Fortum Tartu) poolt müüdava soojuse hind alanes alates 1. märtsist 6,8% (uus müüdava soojuse hind 642,82 kr/MWh).

AS-i Eraküte poolt müüdava soojuse piirhind langes alates 1. märtsist Jõgeva võrgupiirkonnas 10% (uus piirhind 778,2 kr/MWh), Põlva võrgupiirkonnas 10,3% (uus piirhind 792,17 kr/MWh), Tallinna võrgupiirkonnas 10% (uus piirhind 810,16 kr/MWh), Tiskre-Hansu võrgupiirkonnas 8,2% (uus piirhind 861,19 kr/MWh), Tartu võrgupiirkonnas 6,8% (uus piirhind 760,27 kr/MWh) ja Rapla võrgupiirkonnas 9,4% (uus piirhind 860,09  kr/MWh).

Fortum Termest AS-i poolt müüdava soojuse hind langes alates 1. märtsist Aluvere võrgupiirkonnas 20% (uus hind 836,20 kr/MWh), Kesklinn-Pirita võrgupiirkonnas 14,8% (uus hind 785,80 kr/MWh), Nõmme võrgupiirkonnas 13,6% (uus hind 731,50 kr/MWh), Põhja-Tallinna võrgupiirkonnas 15,7% (uus hind 774,30 kr/MWh), Saue võrgupiirkonnas 14,2% (uus hind 858,20 kr/MWh), Väike-Maarja võrgupiirkonnas 14,9% (uus hind 830,70 kr/MWh), Pärnu võrgupiirkonnas 3,3%  (uus hind 594,04 kr/MWh), Loo võrgupiirkonnas 9,7% (uus hind 951,70 kr/MWh), Kostivere võrgupiirkonnas 9,8% (uus hind 870,10 kr/MWh), Haabneeme võrgupiirkonnas 3,3% (uus hind 979,50 kr/MWh), Laagri võrgupiirkonnas 17,8% (uus hind 911 kr/MWh), Viiratsi võrgupiirkonnas 21,7% (uus hind 925,50 kr/MWh), Viimsi võrgupiirkonnas 15,1% (uus hind 931,40 kr/MWh), Kunda võrgupiirkonnas 22,6% (uus hind 879,60 kr/MWh), Püssi võrgupiirkonnas 16,9% (uus hind 846,80 kr/MWh) ja Vändra võrgupiirkonnas 7,6% (uus hind 975,10 kr/MWh) .

Kõik eelpool nimetatud hinnad on välja toodud ilma käibemaksuta.

Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud soojuse piirhindadega saab tutvuda ameti kodulehel, aadressil: www.konkurentsiamet.ee/?id=10895

Täiendav info:
Külli Haab
Raudtee- ja energiateenistuse juhataja
Konkurentsiamet
Tel: 667 2400
E-post:kylli.haab@konkurentsiamet.ee
 

Konkurentsiamet annab teada, et ameti poolt koostatud mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks tunnistamise otsus on tehtud Konkurentsiameti koduleheküljel avalikkusele kättesaadavaks 30.  märtsil 2009.

Konkurentsiamet tunnistab, juhindudes elektroonilise side seaduse § 49 lõikest 1 ning kooskõlas sama seaduse §‑ga 135, ProGroup Holding OÜ, AS EMT, Elisa Eesti AS ja Tele2 Eesti AS märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõetamise turul.

Konkurentsiamet andis 16. jaanuaril teada, et maagaasi ja põlevkiviõli hinna languse tõttu langevad lähikuudel üle Eesti ka tarbijatele müüdava soojuse piirhinnad. Amet jälgib pidevalt kütuseturul toimuvaid hinnamuutusi ning kontrollib soojuse piirhindade kulupõhisust tingituna kütuse sisseostuhinna muutusest.

Konkurentsiameti käsutuses oleva informatsiooni alusel jätkub lähikuudel soojuse piirhindade langus nende soojusettevõtete puhul, kes kasutavad kütusena maagaasi ja põlevkiviõli. Tulenevalt nimetatud kütuste hindade langusest on Konkurentsiamet kooskõlastanud paljudele soojusettevõtetele madalamad soojuse piirhinnad.

Alates 1. veebruarist 2009 alanes AS-i Tallinna Küte poolt müüdava soojuse hind jaanuarikuuga võrreldes 7,2%, uus soojuse hind on 863,78 kr/MWh (hinnale lisandub käibemaks). Hinna alanemise põhjuseks on maagaasi sisseostuhinna, OÜ Iru Elektrijaama poolt toodetud soojuse piirhinna ning Fortum Termest AS Mahla katlamajast toodetud soojuse piirhinna alanemine. Maagaasi hinna edasise languse korral alaneb AS-i Tallinna Küte poolt edastatava soojuse hind ka järgnevatel kuudel. 

Alates 1. veebruarist 2009 alanes AS-i Eraküte poolt müüdava soojuse piirhind Jõgeva võrgupiirkonnas 10,6% (uus soojuse piirhind ilma käibemaksuta 864,93 kr/MWh), Põlva võrgupiirkonnas 18,8% (uus soojuse piirhind ilma käibemaksuta 882,78 kr/MWh), Tallinna võrgupiirkonnas 18,4% (uus soojuse piirhind ilma käibemaksuta 900,26 kr/MWh), Tiskre-Hansu võrgupiirkonnas 7,9% (uus soojuse piirhind ilma käibemaksuta 937,84 kr/MWh), Tartu võrgupiirkonnas 13,9% (uus soojuse piirhind ilma käibemaksuta 815,61 kr/MWh) ja Rapla võrgupiirkonnas 16,8% (uus soojuse piirhind ilma käibemaksuta 948,84  kr/MWh).

Alates 1. veebruarist 2009 alanes Fortum Termest AS poolt müüdava soojuse hind Aluvere võrgupiirkonnas 8,5% (uus soojuse hind ilma käibemaksuta 1045,41 kr/MWh), Kesklinn-Pirita võrgupiirkonnas 8,5% (uus soojuse hind ilma käibemaksuta 922,57 kr/MWh), Nõmme võrgupiirkonnas 8,1% (uus soojuse hind ilma käibemaksuta 846,64 kr/MWh), Põhja-Tallinna võrgupiirkonnas 8,9% (uus soojuse hind ilma käibemaksuta 918,58 kr/MWh), Saue võrgupiirkonnas 8,2% (uus soojuse hind ilma käibemaksuta 1000,75 kr/MWh), Väike-Maarja võrgupiirkonnas 8,5% (uus soojuse hind ilma käibemaksuta 976,38 kr/MWh), Pärnu võrgupiirkonnas 10,5%  (uus soojuse hind ilma käibemaksuta 614,21 kr/MWh).

Alates 1. veebruarist 2009 alanes Fortum Termest AS poolt müüdava soojuse piirhind Loo võrgupiirkonnas 11,9% (uus soojuse piirhind ilma käibemaksuta 1054,52 kr/MWh), Kostivere võrgupiirkonnas 14,5% (uus soojuse piirhind ilma käibemaksuta 964,24 kr/MWh), Põltsamaa võrgupiirkonnas 5,6% (uus soojuse piirhind ilma käibemaksuta 813,12 kr/MWh). 

Alates 1.Veebruarist 2009 alanes AS-i Võru Soojus poolt müüdava soojuse piirhind 2,5% (uus soojuse piirhind ilma käibemaksuta 726,05 kr/MWh).

Alates 1. Veebruarist 2009 alanes AS-i Tartu Keskkatlamaja (AS Fortum Tartu) poolt müüdava soojuse hind 9,5% (uus soojuse hind ilma käibemaksuta 689,36 kr/MWh).

Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud soojuse piirhindadega saab tutvuda ameti kodulehel, aadressil: http://www.konkurentsiamet.ee/?id=10895

Konkurentsiamet andis 16. jaanuaril teada, et maagaasi ja põlevkivi hinna languse tõttu langeb lähikuudel üle Eesti ka tarbijatele müüdava soojuse hind. Amet jälgib pidevalt kütuste hinnamuutusi turul ning kontrollib kütuse sisseostuhinna langusest tulenevalt soojuse müügihindu.

Konkurentsiameti käsutuses oleva informatsiooni alusel jätkub lähikuudel soojuse piirhindade langus nende soojusettevõtete puhul, kes kasutavad kütusena maagaasi ja põlevkiviõli. Tulenevalt nimetatud kütuste hindade langusest on Konkurentsiamet kooskõlastanud soojuse piirhinna languse paljudele soojusettevõtetele.

Alates 1. veebruarist 2009 langeb AS-i Kuressaare Soojus poolt müüdav soojuse hind 6%, AS Esro Viljandi ja Jämejala võrgupiirkonnas müüdava soojuse hind langeb 5,4%. Samuti on Konkurentsiametis hetkel ülevaatamisel Fortum Termest AS ja AS Eraküte võrgupiirkondades realiseeritava soojuse piirhinnad. Kui selgub, et soojuse hind on kooskõlastatud piirhinnast madalam, peab soojusettevõtja koheselt hinna tegeliku soojuse hinnaga vastavusse viima.

Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud soojuse piirhindadega saab tutvuda ameti kodulehel, aadressil: http://www.konkurentsiamet.ee/?id=10895

Maagaasi ja põlevkiviõli hinna languse tõttu langeb lähikuudel üle Eesti ka tarbijatele müüdava soojuse hind. Kõikidele maagaasi ja põlevkiviõli baasil töötavatele soojatootjatele kooskõlastab Konkurentsiamet hinna valemi alusel, kus muutuvaks suuruseks on maagaasi ja põlevkiviõli hind. Hinnavalem kehtib nii olukorras, kus kütuste hinnad tõusevad kui ka olukorras, kus hinnad langevad.

Sügisel toimus seoses kütuste maailmaturu hinnatõusuga soojuse hinna tõus kõikide nende soojusettevõtete jaoks, kes kasutavad kütusena maagaasi ja põlevkiviõli. Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et ettevõtted on kohustatud kütuse hinna langemisel langetama ka soojuse hinda.

Täiendav info:
Külli Haab
Raudtee- ja energiateenistuse juhataja
Konkurentsiamet
Tel: 667 2400
E-post: kylli.haab@konkurentsiamet.ee
 
Teate edastas,
Maarja Uulits
Üldosakonna juhataja
Konkurentsiamet
Tel: 667 2420
E-post: maarja.uulits@konkurentsiamet.ee

Otsuse kavandi riigisisene konsulteerimine

Konkurentsiamet teavitab, et ameti koostatud „Konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavand“ on tehtud avalikkusele kättesaadavaks 05. detsembril 2008. Otsuse kavandiga saab tutvuda aadressil http://www.konkurentsiamet.ee/?id=13483. Elektroonilise side seaduse¹ § 47 alusel on avalikkusel õigus esitada selle kohta arvamusi kuni 15. jaanuarini 2009.

Oma arvamust saab avaldada meiliaadressil mda@mkm.ee

Arvamuse avaldajal palume märkida oma ees- ning perekonnanimi, juriidilise isiku või haldusorgani esitatava arvamuse puhul juriidilise isiku või haldusorgani nimi.

Konkurentsiamet soovib sideettevõtjate ja huvitatud isikute seisukohta piiritletud sideturu kohta eelkõige järgmistes küsimustes:

1. Kas nõustute konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turu piiritlemise kohta tehtud järeldusega?
2. Kas nõustute turuanalüüsi järeldustega ettevõtja märkimisväärse turujõu kohta? Kas kriteeriumid, millele tuginedes Konkurentsiamet järeldab ettevõtjate märkimisväärse turujõu esinemist, on Teie hinnangul asjakohased ning kas Teie hinnangul on Konkurentsiamet asjaolusid õigesti hinnanud?
3. Kas konkurentsiprobleemide kirjeldus piiritletud sideturul on täielik ning õiglane? Kas mõni oluline aspekt on jäänud kajastamata?
4. Kohustuste efektiivsus: Kas kavandatavad kohustused tervikuna suudavad kõrvaldada ettevõtja märkimisväärse turujõu ärakasutamise ohu ning tuvastatud konkurentsiprobleemide mõju või seda vähemalt vähendada? Kas kohustuste kehtestamine otsuse kavandis kirjeldatud viisil vastab vastava teenuse ostmisest huvitatud ettevõtjate tegelikule nõudlusele?
5. Kohustuste põhjendatus: kas regulatiivse sekkumise maht ja viis on põhjendatud? Kas iga kavandatav kohustus on Teie hinnangul proportsionaalne ning võimaldab seatud eesmärki saavutada? Kas kohustuste maht ja täpsusaste on piisav?
6. Kas otsuse kavandi mõni osa jääb ebaselgeks? Kas te leiate, et kavandatavad kohustused on adekvaatselt motiveeritud? Missuguses osas peaks Konkurentsiamet kohustusi detailsemalt kirjeldama?

 Oodatud on ka muud seisukohad ja ettepanekud.

Palume samuti, et juhul, kui esitatavas arvamuses kasutatakse ärisaladust sisaldavat informatsiooni, viitaksite konkreetselt, missugust vastulauses sisalduvat teavet peate ärisaladuseks. Konkurentsiamet ei käsitle ärisaladusena avalikustamisele kuuluvat või avalikustatud teavet.

Anonüümseid ning pärast arvamuste esitamise tähtpäeva möödumist esitatud arvamusi ei arvestata.

Eestis on gaasi tarbimine teatavasti viimastel aastatel suurenenud ja suur osa uusi majapidamisi on gaasiküttel. Arvestades hetke majandusolukorda ja seda, et gaasihind ja selle tõus ei jää märkamatuks ühelegi gaasitarbijale, on järjest olulisem, et tarbijad teaksid oma võimalusi ja õigust valida endale sobivaim gaasimüüja.

Gaasiturg on sarnaselt paljudele teistele Euroopa Liidu riikidele ka Eestis avatud juba 2007. aasta 1. juulist, kuid sellele vaatamata ei ole paljudele tarbijaile veel selle eesmärk ega olemus tuttav. Tarbijale tähendab see seda, et kui müüja poolt pakutud hind või tingimused ei sobi, on tal võimalus valida teiste pakkujate hulgast endale sobivam gaasimüüja.

Avatud gaasituru tingimuste kohta leiate rohkem informatsiooni Konkurentsiameti koduleheküljelt www.konkurentsiamet.ee. Samuti on Euroopa Komisjonil eraldi veebileht aadressil www.agathepower.eu, kust on võimalik hankida täiendavat informatsiooni .

Teavituskampaania ajal ilmuvad ajakirjanduses ka sellekohased artiklid.

Magnus Urb
Nõunik
667 2543
magnus.urb@konkurentsiamet.ee

Hanna Turetski
Tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
620 1706
hanna.turetski@consumer.ee

Rändluskõnede rakendumise üle teostab järelevalvet Konkurentsiamet.

Lisaks selgus Euroopa reguleerivate asutuste töörühma uuest aruandest, et paljude tarbijate jaoks on andmeside rändlusteenuse hinnad ikka veel väga kõrged. 2008. aasta esimeses kvartalis maksis andmesideteenust kasutav tarbija keskmiselt 32 kr/MB (krooni megabaidi) eest, kui ta kasutas rändlusteenust oma operaatori koostööpartneri võrgus, ja 84,50 kr/MB eest mõnes muus võrgus kasutatud rändlusteenuse puhul. Itaalia ja Slovakkia tarbijad, kes kasutavad rändlusteenust mõnes muus kui oma operaatori koostööpartneri võrgus, peavad mõnikord maksma isegi üle 187 kr/MB eest.

Eesti suuremad mobiilside operaatorid on küll alandanud andmeside rändlusteenuse hindasid märkimisväärsel määral, kuid üldjuhul jäävad need siiski märgatavalt kõrgemale Euroopa keskmistest. 2008. aasta 1.aprillist alates alandas EMT mitmetes koostööpartnerite võrkudes mobiilse andmeside kasutamise hinda kuni neli korda (nt. Belgia Belgacom - enne 252.40 kr/MB), langetades selle 59 kr/MB eest. Samas saab näiteks Tele2 klient Rootsis, Tele2 Sverige AB võrgus, kasutada andmesidet hinnaga 25,00 kr/MB.

28. augustil 2008 avaldas Euroopa Komisjon pressiteate rändlusteenuste hindade regulatsioonist. (Vt  <a title="blocked::http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/08/1276&format=HTML&aged=0&language=ET&guiLanguage=en

Konkurentsiamet kinnitas AS Eesti Post tegevusloa tingimuste muudatuse. Otsusega muudetakse universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavate postkontorite miinimumarvu 407 postkontorini.

AS Eesti Post tagab teenuse osutamise kirjakandjate kaudu, kes koguvad ja toimetavad postisaadetisi kätte kasutajate elu- või asukohas. Kirjakandja tellimiseks tuleb helistada etteantud telefonil, saata e-kiri, täita vastav kutse veebis või saata kutsekaart. Teenuse osutamiseks võtab AS Eesti Post tellijaga ühendust ja pakub välja ühetunnise ajavahemiku, mil teenust elu- või asukohas osutatakse.

Konkurentsiamet asus seisukohale, et postkontorite miinimumarvu vähendamine AS Eesti Post taotluses esitatud ettepaneku ulatuses ei vähenda universaalse postiteenuse kättesaadavust.  

Postkontorite miinimumarvu vähendamisel ning alternatiivsete teenuse osutamise võimaluste rakendamisega ei lähe AS-i Eesti Post tegevus vastuollu postiseaduses ja selle alusel välja antud õigusaktides sätestatud nõuetega universaalse postiteenuse osutamisele.

Otsus on avaldatud majandustegevuse registris (http://mtr.mkm.ee/).

Täiendav info:

Ilmar Branno

Peaspetsialist

Konkurentsiameti postside ja

universaalteenuse osakond

Tel:  667 2517

E-post: ilmar.branno@konkurentsiamet.ee

Konkurentsiamet kinnitas AS Eesti Post tegevusloa tingimuste muudatuse. Otsusega muudetakse universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavate postkontorite miinimumarvu 419 postkontorini. Tänane muudatus ei puuduta Hiiu, Lääne, Rapla ja Saare maakonda, mille kohta tehti otsus juba 10.07.2008. Menetlus jätkub 7 valla osas.

Konkurentsiamet vaatas läbi AS-i Eesti Post taotluse vähendada tegevusloas märgitud postkontorite miinimumarvu 495 postkontorilt 400 postkontorini. Ettevõtja tõi oma taotluses välja võimaluse tagada nõuete kohane teenuse osutamine alternatiivseid variante kasutades, mistõttu AS Eesti Post hinnangul puudub hajaasutusega piirkondades vajadus püsiva postkontori järele. AS Eesti Post tagab teenuse osutamise kirjakandjate kaudu, kes koguvad ja toimetavad postisaadetisi kätte kasutajate elu- või asukohas. Kirjakandja tellimiseks tuleb helistada etteantud telefonil, saata e-kiri, täita vastav kutse veebis või saata kutsekaart. Teenuse osutamiseks võtab AS Eesti Post tellijaga ühendust ja pakub välja ühe tunnise ajavahemiku, mil teenust elu- või asukohas osutatakse.

Konkurentsiamet asus seisukohale, et postkontorite miinimumarvu vähendamine AS Eesti Post taotluses esitatud ettepaneku ulatuses ei vähenda universaalse postiteenuse kättesaadavust. Postkontorite miinimumarvu vähendamisel ning alternatiivsete teenuse osutamise võimaluste rakendamisega ei lähe AS-i Eesti Post tegevus vastuollu universaalse postiteenuse osutamisele postiseaduse ja selle alusel väljaantud õigusaktides sätestatud nõuetega.

Kokku taotles AS Eesti Post miinimumarvu vähendamist 96 postkontori võrra. Samas taotleti ka postkontorite miinimumarvu tõstmist Rõuge vallas. Konkurentsiamet ei rahuldanud taotlust vähendada postkontorite arvu 4 valla osas, kus elanike arvust lähtuvalt ei olnud vähendamine lubatav. Otsus on avaldatud majandustegevuse registris (http://mtr.mkm.ee/).

Täiendav info:
Guido Pääsuke
Konkurentsiameti postside ja

universaalteenuse osakonna juhataja
tel:  667 2400 
E-post: guido.paasuke@konkurentsiamet.ee

Teate edastas,

Aroonika-Margarita Voites

Konkurentsiameti üldosakonna peaspetsialist

Tel:  667 2400 

E-post: a.m.voites@konkurentsiamet.ee

Konkurentsiamet kinnitas AS Eesti Post tegevusloa tingimuste muudatuse. Otsusega muudetakse universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavate postkontorite miinimumarvu 17 postkontori võrra. Tänane muudatus hõlmab Hiiu, Lääne, Rapla ja Saare maakonda. Teiste maakondade osas menetlus jätkub.

Konkurentsiamet vaatas läbi AS-i Eesti Post taotluse vähendada tegevusloas märgitud postkontorite miinimumarvu. Ettevõtja tõi oma taotluses välja võimaluse tagada nõuete kohane teenuse osutamine alternatiivseid variante kasutades, mistõttu AS Eesti Post hinnangul puudub hajaasutusega piirkondades vajadus püsiva postkontori järele. AS Eesti Post tagab teenuse osutamise kirjakandjate kaudu, kes koguvad ja toimetavad postisaadetisi kätte kasutajate elu- või asukohas. Kirjakandja tellimiseks tuleb helistada etteantud telefonil, saata E-kiri, täita vastav kutse veebis või saata kutsekaart. Teenuse osutamiseks võtab AS Eesti Post tellijaga ühendust ja pakub välja ühe tunnise ajavahemiku, mil teenust elu- või asukohas osutatakse.

Konkurentsiamet asus seisukohale, et postkontorite miinimumarvu vähendamine AS Eesti Post taotluses esitatud ettepaneku ulatuses ei vähenda Hiiu, Lääne, Rapla ja Saare maakonnas universaalse postiteenuse kättesaadavust. Postkontorite miinimumarvu vähendamisel ning alternatiivsete teenuse osutamise võimaluste rakendamisega ei lähe AS-i Eesti Post tegevus vastuollu universaalse postiteenuse osutamisele postiseaduse ja selle alusel väljaantud õigusaktides sätestatud nõuetega.

Konkurentsiamet jätkab menetlust osas, mis puudutab postkontorite miinimumarvu vähendamist teistes maakondades. Kokku taotleti miinimumarvu vähendamist 96 postkontori võrra. Tänaseks on AS Eesti Post tagasi võtnud taotluse 2 postkontori osas. Otsus on avaldatud majandustegevuse registris (http://mtr.mkm.ee/).

Täiendav info:
Guido Pääsuke
Konkurentsiameti postside ja universaalteenuse osakonna juhataja
tel: 667 2510
E-post: guido.paasuke[at]konkurentsiamet.ee

Seoses konkurentsiteenistuse kolimisega Auna tn. 6 muutusid ka ametnike kontakttelefonid. Nüüdsest asub kogu Konkurentsiamet Auna tn. 6 III ja IV korrusel.

Konkurentsiamet kooskõlastas Eesti Gaasi poolt müüdava maagaasi uued hinnad kodutarbijatele.
" Gaasi hinnatõusu peamiseks põhjuseks on sisseostetava maagaasi kallinemine, mille on omakorda tinginud nafta hinna tõus. Eesti Gaas ostab Venemaalt gaasi hinnavalemi alusel. Hinnavalemi komponentideks on kütteõli hind ning USA dollari ja euro vahetuskurss," selgitas Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.
Konkurentsiameti poolt kooskõlastatatud hinnad kujunesid Eesti Gaasi poolt taotletust mõnevõrra madalamaks. Eesti Gaasi majandustegevuse analüüs näitas, et Eesti Gaasil on võimalik tegevuskulusid osaliselt kokku hoida. Samas moodustab tegevuskulude ja põhjendatud tulukuse osakaal kodutarbijatele müüdava gaasi hinnast vaid 12%.
Konkurentsiamet kooskõlastas Eesti Gaasi kogutarbijate jaoks alljärgnevad hinnad:

· maagaasi tarbimisel üle 750 m3 aastas      5,024 krooni/ m3
· maagaasi tarbimisel 201-750 m3 aastas     5,755 krooni/ m3
· maagaasi tarbimisel kuni 200 m3 aastas    7,828 krooni/ m3.

Hindadele lisandub aktsiis 0,157 krooni/m3 kohta, võrguteenuse tasu ja käibemaks. Seoses gaasituru avanemisega võib täna iga tarbija ise vabalt müüja valida, mis tähendab ühtlasi võrguteenuse eraldiseisvat kooskõlastamist võrgupiirkondade jaoks. Eesti Gaasi võrguteenuse hind 0,773 krooni/m3 on varasemalt Konkurentsiameti poolt juba kooskõlastatatud.
Seega on uued lõpptarbija hinnad alates 1.oktoobrist 2008:

· maagaasi tarbimisel üle 750 m3 aastas      7,026  krooni/ m3
· maagaasi tarbimisel 201-750 m3 aastas     7,912  krooni/ m3
· maagaasi tarbimisel kuni 200 m3 aastas    10,334 krooni/ m3.

Täiendav info:
Märt Ots
Konkurentsiameti peadirektor
tel: 667 2400
e-post: mart.ots@konkurentsiamet.ee

Konkurentsiamet tegi 15. mail aktsiaseltsile Narva Elektrijaamad ettekirjutuse, millega kohustas ettevõtjat taastama viivitamatult elektrienergia tarnimine kahele väiksemale võrguettevõtjale – AS-ile Kulon ja AS-ile Sagro Elekter.

AS Narva Elektrijaamad katkestas aktsiaseltside Kulon ja Sagro Elekter elektrienergiaga varustamise, kuna osapoolte vahel olid erimeelsused elektrituruseaduse teatud punktide tõlgendamise osas. Aktsiaseltsid Kulon ja Sagro Elekter ostavad sarnaselt teistele võrguettevõtjatele elektrienergiat määratud ja avatud tarnena. Määratud tarnena müüakse seda osa elektrienergiast, mille tarbimist on võimalik ette prognoosida ning avatud tarnena seda osa, mis tuleneb elektrienergia tarbimise mitteprognoositavast kõikumisest. AS-id Kulon ja Sagro Elekter ostsid määratud tarnet AS-ilt Narva Elektrijaamad ning avatud tarnet AS-ilt Baltic Energy Partners.

AS Narva Elektrijaamad asus elektrituruseaduse omapoolse tõlgenduse põhjal seisukohale, et AS-il Baltic Energy Partners puudus antud juhul õigus avatud tarnet osutada ning seda tuleb osta AS-ilt Narva Elektrijaamad. Kuna AS-id Kulon ja Sagro Elekter selle seisukohaga ei nõustunud ja jätkasid avatud tarne ostmist AS-ilt Baltic Energy Partners, katkestas AS Narva Elektrijaamad neile määratud tarne osutamise. Lisaks põhjendas viimane tarne katkestamist sellega, et tema hinnangul olid Kulon ja Sagro Elekter ostnud põhjendamatult suurtes kogustes soodsa hinnaga Eesti turule ette nähtud elektrienergiat.

Konkurentsiamet asus seisukohale, et tarne katkestamine põhjusel, et poolte vahel eksisteerivad erimeelsused seaduse tõlgendamise osas, on turgu valitseva ettevõtja poolt täiesti asjakohatu ning ebaproportsionaalne vahend oma eesmärkide saavutamiseks. Pealegi seisnes antud juhul erimeelsus küsimuses, mis ei olnud isegi otseselt seotud määratud tarne osutamisega AS-i Narva Elektrijaamad poolt.

Konkurentsiamet on seoses konkurentsiseaduse rikkumisega alustanud AS-i Narva Elektrijaamad suhtes ka väärteomenetlust.

Lisainfo:

Anna Mazur

Nõunik

Konkurentsiteenistus

Tel: 6803 949

E-post: anna.mazur@konkurentsiamet.ee

„Otsust tehes lähtus Konkurentsiamet olukorrast, kus ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad omandavad järjest uusi apteeke, mille tulemusena ravimite hulgimüügiturul ühe ettevõtja turgu valitsev seisund järk-järgult tugevneb. Seni sõltumatuks jäänud apteekide turuosa on Eestis langenud juba napi 13%-ni,” selgitas Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.

Tänaseks on kaks suurt ravimite hulgimüügikontserni - Magnum ja Tamro liitnud enamiku Eesti apteekidest kahte suurde apteegiketti.

Ravimite hulgimüügikontserni Magnum kuuluv Terve Pere Apteek OÜ taotles Konkurentsiametilt luba koondumiseks OÜ-ga Saku Apteek. Konkurentsiamet hindas võimaliku koondumise mõju nii apteegiteenuste turul Tallinnas ja selle lähiümbruses kui ravimite hulgimüügiturul. Konkurentsiamet asus seisukohale, et apteekide jätkuv omandamine Magnumi kontserni poolt kahjustab oluliselt konkurentsiolukorda ravimite hulgimüügiturul ning omab negatiivset mõju nii apteegiteenuste kaubaturule kui ka tarbijatele.

Koondumise keelamise peamiseks põhjuseks oli konkurentsiolukorra ja konkurentsivõimelise turustruktuuri säilitamine, et anda ka teistele hulgimüüjatele võimalus oma tegevust ravimite turustamisel jätkata. Turu kontsentreerumine võib tekitada probleeme ka ravimitootjatele. Ravimitootjate jaoks võib olla Eesti turule ligipääs piiratud juhul, kui kaks turgu valitsevat ravimite hulgimüüjat ei soostu nende ravimeid turustama või pakuvad neile ebamõistlikke tingimusi. Selline olukord ei taga ravimitootjatele piisavalt turustuskanaleid ning tarbijatele ei ole kättesaadav vajalik ja mõistlik valik ravimeid.

 Täiendav info:

Kristel Rõõmusaar

Konkurentsiteenistuse juhataja

tel: 6803 960

e-post: kristel.roomusaar@konkurentsiamet.ee

Harju Maakohus tegi 28.04.2008 määruse, millega tunnistas õiguspäraseks Konkurentsiameti otsuse lõpetada AS-i Spacecom avalduse alusel AS-i Eesti Raudtee tegevuse uurimiseks algatatud väärteomenetlus ilma õiguserikkumist tuvastamata.

 AS Eesti Raudtee omab raudteeinfrastruktuuri ning teostab sellel ka vedusid ning AS Spacecom on tema konkurendiks veoteenuse osutamisel. 19.04.04 esitas AS Spacecom Konkurentsiametile kaebuse, milles leidis, et AS Eesti Raudtee üritab turgu valitseva ettevõtjana AS-i Spacecom seisundit kahjustada. AS Spacecom leidis, et AS Eesti Raudtee müüb veoteenust niivõrd odava hinnaga, et AS Spacecom ei suuda temaga konkureerida.

AS Spacecom esitas kaebuse ajal, mil Eesti raudteeveondus oli alles konkurentsile avanemas ning AS-i Eesti Raudtee turuosa oli endiselt suur. Väärteomenetluse kestel AS-i Eesti Raudtee turuosa langes, kusjuures eriti järsk langus toimus alates 2007. aasta kevadest. Konkurentsiamet asus selle põhjal seisukohale, et AS Eesti Raudtee ei oma naftasaaduste veoturul turgu valitsevat seisundit ning tema hinnakujundus ei ole tegelikkuses konkurente, sealhulgas AS-i Spacecom, kahjustanud. AS Spacecom ei nõustunud Konkurentsiameti seisukohtadega ja esitas kohtule korduvalt kaebusi. Kohus aktsepteeris 28.04.08 määruses Konkurentsiameti seisukohti täies ulatuses. Kuna tegemist on edasikaebamisele mittekuuluva kohtumäärusega, siis lõpetas kohus sellega pikaajalise ja äärmiselt mahuka menetluse AS-i Eesti Raudtee väidetavas turguvalitseva seisundi kuritarvitamises.

Konkurentsiameti otsusega ning Harju Maakohtu määrusega on võimalik tutvuda Konkurentsiameti kodulehel aadressil: http://www.konkurentsiamet.ee/?id=12620

Küsimuste tekkimisel või lisainfo saamiseks palume pöörduda:

Juhan Põldroos
Järelevalveosakonna juhataja
Konkurentsiamet
Tel: 6803945
E-post: juhan.poldroos@konkurentsiamet.ee

Et hinnata kehtestatud regulatsiooni tõhusust ja otstarbekust ning võtta reguleerimisel arvesse turul vahepeal toimunud arenguid, kavandab Konkurentsiamet uue turuanalüüside ringi alustamist käesoleva aasta maikuus.

Turgudel toimunud arengute väljaselgitamiseks avaldas 11.03.2008 Konkurentsiamet sideettevõtjatele kavandatavate turuanalüüsi küsimustike projektid, eesmärgiga saada nende kohta avalikkuse arvamusi ja ettepanekuid. Projektide elektroonilised vormid on kättesaadavad Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee/?id=10731.

Konkurentsiamet pikendab küsimustikule kommentaaride laekumise tähtaega kuni

25. aprillini 2008.

Küsimustike kohta saab tagasisidet anda posti teel, faksiga või meiliaadressil mda@mkm.ee.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda:

Evelin Kiik
Peaspetsialist
Reguleeritavate turgude osakond
Tel 667 2534

evelin.kiik@konkurentsiamet.ee

Vastavalt elektroonilise side seadusele on Konkurentsiameti üheks ülesandeks elektroonilise side turgude valdkonnaspetsiifiline reguleerimine, mille eesmärgiks on konkurentsi soodustamisega tagada sideteenuse osutajate paljusus, nende võrdne kohtlemine ning osutatavate teenuste kvaliteet ja kättesaadavus lõppkasutajatele.

Tere tulemast Konkurentsiameti kodulehele! Käesoleva aasta 1. jaanuarist alustas tööd senise Sideameti, Konkurentsiameti, Energiaturu Inspektsiooni ning Raudteeinspektsiooni baasil moodustatud uus Konkurentsiamet, mille ülesandeks on riikliku järelevalve teostamine konkurentsijärelevalve valdkonnas, kütuse- ja energia valdkondades ning elektroonilise side ja postside valdkondades.

Uus asutus asub aadressil Auna 6, Tallinn. Ameti konkurentsiteenistus jätkab kuni märtsikuuni tööd senisel aadressil, Lõkke 4.
Tõenäoliselt tekitavad muudatused esialgu pisut segadust, kuid kinnitame, et ükski küsimus ega pöördumine ei jää tähelepanuta.

Heale koostööle lootes,

Märt Ots
Konkurentsiameti peadirektor